Põhjalik ülevaade: kas tunned mürgiseid taimi?

Õpi taimi tundma, mitte kartma. Illustratsioon: Panther Media/Scanpix

Õpi tundma Eestis kasvavaid mürgiseid taimi ja saa teada, mida teha mürgistuse korral. 

Kuigi ei ole võimalik tõmmata selget piiri ravimi ja mürgi vahel, on küsimus alati kogustes. Mürgiseid taimi tasub osata ära tunda, vältida nendega kokkupuudet ning teavitada teisi. Eriti oluline on taimede mürgisusest ja söödavusest või mittesöödavusest teavitada lapsi. 

Harilik mürgiputk (C. virosa)

Harilik mürgiputk / Wikimedia Commons/Qwert1234 Illustratsioon: Wikimedia Commons

Õõnsa palja varre ja läikivate lehtedega mitmeaastane rohttaim, mille valged õied avanevad juulis ja augustis. Kogu taim sisaldab väga mürgiseid aineid tsikutoksiini ja tsikutooli, eriti taime lihakas risoom. Iga taimeosa söömine võib lõppeda surmaga. Esmalt tekib tugev janu, keele halvatus, seejärel tugevad krambid ning nägemise halvenemine. Mõni tund peale taime söömist järgneb surm. Mürgikahtlusel tuleb kannatanu viivitamatult haiglasse toimetada. Esmaabina tuleb esile kutsuda oksendamine, hingamise seiskumise puhul teha suust suhu hingamist.

Täpiline surmaputk (Conium maculatum)

Täpiline surmaputk Illustratsioon: Wikimedia Commons

Õõnsa varrega kuni kahe meetri kõrguseks kasvav kaheaastane prahipaikade rohttaim. Varre alumine osa on kaetud väikeste punakaspruunide laikude või täppidega ning taim lõhnab ebameeldivalt. Õitseb juunist augustini. Kogu taim on mürgine, eriti seemned. Mürgistusnähud on külmatunne, värisemine, kõrvetus- ja kuivustunne suus, nahasügelus, iiveldus, oksendamine, südamepekslemine, halvatus ja hingamishäired. Surm võib saabuda hingamislihaste halvatuse tõttu. Mürgistusnähtude korral tuleb viivitamatult haiglasse pöörduda.

Koeraputk (Aethusa cynapium)

Koeraputk / Wikimedia Commons/H. Zell Illustratsioon: Wikimedia Commons

Sarnaneb välimuselt peterselliga, kuid puudub petersellile iseloomulik lõhn. Õitseb juulist septembrini. Mürgistusnähtudeks on hingamis- ja nägemishäired, valud, nõrkus ja oksendamine. Mürgistuskahtlusega tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda. Hingamise seiskumisel tuleb esmaabiks teha kunstlikku hingamist.

Hiid karuputk (H. mantegazzianum)

Hiid-karuputk / Wikimedia Commons/GerardM Illustratsioon: Wikimedia Commons

Sinine käoking (Aconitum napellus)Üle meetrikõrguseks kasvavad putked tõmbavad tähelepanu. Taim sisaldab furokumariine, mis tekitavad raskesti paranevaid nahakahjustusi isegi põgusal kokkupuutel ja eriti päiksepaistelise ilmaga. Taimega kokkupuutunu peab kiiresti eemaldama saastnud riided, pesema end voolava vee all ja vajadusel pöörduma arsti poole.

Sinine köoking / Wikimedia Commons/Bernd Haynold Illustratsioon: Wikimedia Commons

Väga mürgine Eestisse sissetoodud taim, mille kõik osad on mürgised, eriti risoom, mis sisaldab surmavalt mürgist alkaloidi akonitiini. Juba taime murdmine võib põhjustada mürgistuse, sest selle mahl tungib läbi naha, tekitades lööbe. Mürgistussümptomid on tuimustunne suus ja kurgus, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, millele võib järgneda südame- ja hingamislihaste halvatus. Esmaabiks tuleb kannatanule anda aktiivsütt, hoida ta soojas ja toimetada kiiresti arsti juurde.

Harilik maikelluke (Convallaria majalis) ehk piibeleht

Harilik maikelluke / Wikimedia Commons/Epp Illustratsioon: Wikimedia Commons

Kaunid valged õied ja oranžid viljad sisaldavad mürgiseid glükosiide ja taime iga osa söömine tekitab iiveldust, oksendamist, peapööritust, pulsi kiirenemist ja teadvusekadu. Taime lehed sarnanevad karulaugule, kuid puudub karulaugule omane tugev küüslaugu lõhn. Kannatanu vajab kiiret arstiabi.

Harilik näsiniin (Daphne mezereum)

Harilik näsiniin / Wikimedia Commons/Marko Vainu Illustratsioon: Wikimedia Commons

Harilik näsiniin on kuni 1,5 meetri kõrguseks kasvav looduskaitse alla võetud heitleheline põõsas, roosakaspunased õied puhkevad juba aprillis enne lehtimist. Küpsed marjad on korallpunased. Kogu taim sisaldab mõruaineid meseriini ja dafniini, mis ärritavad nahka. Viljade söömisel tekib põletus suus ja kurgus, iiveldus, verine okse ja väljaheide, hingamishäired ja nõrkus, lõpuks kaob teadvus. Tõsise mürgistuse võib saada juba mõne vilja söömisest. Vajalik on kiire arstiabi.

Harilik jugapuu (Taxus baccata)

Harilik jugapuu Illustratsioon: Panther Media/Scanpix

Igihaljas taim, mille okkad ja seemned sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini. Mürgistustunnused tekivad paar tundi pärast taime söömist ja avalduvad kõhuvaluna, oksendamises, kõhulahtisuses, pupillide laienemises ja teadvusetuses, krampides, südametegevuse ja hingamise lakkamises. Esmaabiks antakse aktiivsütt ja kutsutakse esile oksendamine, kannatanu tuleb viia arsti juurde. 

Sügislilled (Colchicum)

Sügislilled / Wikimedia Commons/Meneerke bloem Illustratsioon: Wikimedia Commons

Need ühed mürgisemad aiataimed sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, nagu kolhitsiini ja kolhamiini, mida leidub kõige enam taime sibulates ja seemnetes. Mürgistustunnused ilmnevad alles mitme tunni möödudes, tekib surmahirm, kõrvetustunne suus ja kurgus, neelamishäired, tihe urineerimisvajadus, valud maos, õhupuudus. Kujuneb tsüanoos, pulss on kiirenenud, surm saabub hingamislihaste halvatuse ja südametegevuse lakkamise tagajärjel. Esmaabiks anda aktiivsütt ja toimetada kannatanu kiiresti arsti juurde. 

Harilik paakspuu (Frangula alnus)

Harilik paakspuu / Wikimedia Commons/Frank Vincentz Illustratsioon: Wikimedia Commons

Madala puu või põõsas kasvab lehtmetsade alusmetsas või soometsas. Põõsa punakas vili (valminult must) ja koor sisaldavad mürgist antranooli, mis põhjustab oksendamist, peapööritust, kõhuvalu, verist väljaheidet ja krampe. Esmaabiks anda aktiivsütt ja viia kannatanu kiiresti haiglasse. 

Mitmete tulikaliste, eelkõige ülaste, hariliku sinilille, tulikate, hariliku kullerkupu , salu-siumarja jt korjamisel tuleb jälgida, et taimemahla ei satuks suhu või silma. 

Mitmed aiataimed, nagu liilialised ja amarüllilised, sisaldavad väga mürgiseid alkaloide. Need taimed tekitavad nahaärritust, samas võib taimeosade söömine lõppeda surmaga. 

Mida üldiselt mürgistuse korral tegema peaks?

Kui mürgistus on siiski tekkinud, tuleb ära hoida mürgi edasikandumine organismis. Selleks on vaja teha järgmist: eemaldada saastunud riided, viia kannatanu kaugemale mürgisest objektist, kutsuda esile oksendamine, anda sisse aktiivsütt.

Nahakahjustuse puhul puhastada nahka voolava vee ja seebiga, mitte hõõruda. Silmade loputamise ajal avada ja sulgeda kiiresti ja korduvalt silmi. Mingeid tilku ei tohi enne arsti tulekut silma panna!

Krampide ja teadvusekao korral ei tohi kannatanule anda juua ega esile kutsuda oksendamist. Raskes seisundis kannatanu asetada külili, katta soojalt. Oksendamise korral keerata pea küljele, puhastada hingamisteed, kui vaja, teha kunstlikku hingamist.

Paljudel juhtudel päästab kannatanu elu ainult kiire arstiabi. Kui mürgistust põhjustanud taim pole teada, tuleb arsti jaoks alles hoida esimene oksendamisel saadud maosisaldis.

Artikkel ilmus algselt portaalis kliinik.ee.