Ravimatuks tunnistatud 25-aastane Taavi palub abi

Taavi Pohl. Foto: Erakogu

Juba kümme aastat lümfoomiga silmitsi seisnud Taavi Pohl (25) kogub annetusi raske haigusega toimetulekuks ja elupäevade pikendamiseks.

Taavi jäi haigeks 2006. aastal, kui ta oli 15-aastane ja teda raviti Tallinna lastehaiglas, kirjutab noormees ise vähiravifondi «Kingitud elu» sotsiaalmeedia kontol. Ta rääkis, et seal sai ta esimese kogemus keemiaraviga, mis polnud talle üldsegi meeldiv, seda peamiselt iivelduse tõttu.

«Ravi kestis pool aastat ja uuring näitas, et sain haigusest puhtaks,» kirjutas noormees. Järgnevatel aastatel oleks tal tulnud iga poole aasta tagant kontrollis käia, kuid sellest ta keeldus. Ta ise arvab praegu, et keeldus ilmselt teismeliseeaga seonduvalt. «Seetõttu oli halb üllatus 2009. aasta lõpus avastada suurenenud lümfisõlmed kaelal,» lisas ta.

Sel hetkel oli haigusel juba neljas staadium ja raviskeem palju agressiivsem ja noormehe jaoks hirmutavam. Teda ootasid kaks intensiivset ravikuuri ja seejärel tüvirakkude siirdamine. «Need kaks kuuri suutsin vaevaliselt läbi teha, iiveldus oli kohutav,» kirjutas Taavi. Siirdamisele ta aga ei läinudki, sest siirdamisele eelneb intensiivne keemiaravi, mis hävitab kogu vereloome. Kartsin sel hetkel ravi rohkem kui haigust ennast, põhjendas ta.

Pärast seda jättis Taavi keskkooli pooleli ja ta elu jäi sisuliselt seisma. Noormees muutus erakuks. «Kaks kuuri keemiaravi aitasid nii palju, et sain küllaltki kaua hakkama ilma meditsiinita,» rääkis ta.

Järjepanu ilmnesid aga igasugused ebameeldivad sümptomid: valud, öine higistamine, sügelemine ja tursed. 2014. aasta kevadeks oli asi nii täbar, et tal polnud muud valikut kui tagasi haiglasse minna ja neli aastat varem pooleli jäetud asjaga uuesti alustada.

«Nüüdseks oli mu mõttemaailm piisavalt arenenud ja olin valmis raviga lõpuni minema,» kirjutas noormees. Ta lisas, et kuna haigus oli keha selleks ajaks räsinud, kulges kogu protsess siirdamiseni üle kivide ja kändude. Taavil olid korduvalt kopsupõletikud ja muud infektsioonid ning seetõttu pidi ta praktiliselt terve suve haiglas veetma.

Nüüd tuli tal läbi teha neli kuuri keemiaravi. Iiveldust tundis ta seekord vähem. «Toimus siirdamine: kuus päeva intensiivset keemiat ja seejärel tilgutati minult kogutud tüvirakud tagasi minusse – selleks, et taastada vereloome, loodetavasti haigusevabana,» tõdes noormees. Ta lisas, ravi ja siirdamine läksid edukalt, kuid taastumine osutus väga raskeks.

Siirdamise järel tekkis tal kahepoolne kopsupõletik ja ta sattus intensiivpalatisse hingamisaparaatide alla. «Aga mul vedas – immuunsüsteem tärkas õigel hetkel ja ma taastusin väga kiiresti,» kirjutas Taavi. Üldine taastumine sellisest ravist on pikaajaline ja kannatust nõudev, järk-järgult ta siiski taastus ja kogus jõudu.

Keha oli jätkuvalt haigust täis

2015. märts sattus ta infektsiooni tõttu taas haiglasse ja uuringud näitasid, et raviefekt oli olnud marginaalne. «Arsti sõnul olin ma endiselt haigust täis.» Siis tunnistatigi ta haigus ravimatuks.

«Võite ette kujutada kui raske on sellest punktist edasi minna – läbi on tehtud tohutu katsumus aga tulemus – olematu,» lausus Taavi. Kõigele vaatama suutis ta siiski kuidagi edasi tegutseda ja ka tulemus polnud päris nii trööstitu nagu esialgu tundus. Poolteist aastat õnnestus tal elada suhteliselt rahulikult ja selle aja jooksul sai ka keskkool lõpetatud.

2016. aasta suvel hakkas aga lümfoom jälle agressiivselt märku andma. Arst pakkus talle järjekordset siirdamist, seekord doonori tüvirakkudega. Sel korral sai ta kiirelt oma hirmust üle, sest oli vähe valikuid.

«Siirdamisele pidi eelnema kaheksa kuuri bioloogilist ravi, mis oli minu üllatuseks ja rõõmuks vägagi kergelt talutav,» kirjutas noormees. Ravi algus oli paljulubav ja Taavi tervis paranes märgatavalt, kuid neljandal ravikuul hakkas kopsu tekkima abstsess, mistõttu tuli süüa antibiootikume.

Ravikuuridele tekitas see vahejuhtum pikema vahe, kui oli planeeritud, kuid pärast seda tundusid asjad taas rööbastele jooksvat. Maikuus tehtud analüüs aga näitas, et maksas on kolded suurenenud ja ravi ei anna enam efekti ning ka siirdamine polnud enam mõeldav. «Ja nüüd olengi siin …,» nentis Taavi.

Ravim, mille soetamisel vähiravifond teda aitab, on noormehe viimane õlekõrs. Taavi ise polnud võimeline selle eest tasuma. «Kingitud elu» panustab Taavi toetuseks kolme kuu jooksul ligi 16 000 eurot, millele mees ise lisab 3000 eurot. Edu korral ootab Taavit ees tüvirakkude siirdamine. Doonor selleks on olemas.

Annetused Taavi heaks:

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu

Swedbank: EE212200221059073061

SEB pank: EE211010220228917224

LHV pank: EE137700771001442514

Danske pank: EE133300332166860001

Nordea pank: EE591700017003638161

Selgitus: Taavi raviks