«Kingitud elu» asutaja Toivo Tänavsuu: fond pole olnud kunagi nii suure surve all

Toivo Tänavsuu, vähiravifondi asutaja ja juhatuse liige. Foto: Õhtuleht / Martin Ahven / Scanpix

Kuigi vähiravifondile «Kingitud elu» on tehtud tänavu varasemast rohkem annetusi, on fondil praegu keeruline periood ja napib annetustest saadud raha abivajajate toetamiseks.

Tänavu on vähiravifondilt abi palunud juba 50 inimest, nende seas nii uusi abipalujaid kui ka neid inimesi, kes palusid abi ravi jätkamiseks. Mullu oli abisaajaid terve aasta peale kokku 40. «Fond on praegu sellise surve all, kus pole kunagi oldud,» lausus vähiravifondi juhatuse liige ja asutaja Toivo Tänavsuu.

Ta lisas samas, et annetajad on olnud tänavu erakordselt lahked, annetused on tublisti kasvanud. Fondi esimese poolaasta tulud on olnud ligi pool miljonit eurot, mis on ühtlasi fondi absoluutne poolaasta rekord. Kuid hoolimata sellest on rahast puudu.

Fondil on praegu mõõnaperiood ja peaaegu kogu raha on abivajajatele laiali jagatud või raviks broneeritud. Seetõttu palubki fond abi, et august välja rabeleda ja toetada neid inimesi, kes loodavad fondilt saadud abile kui oma viimasele õlekõrrele.

Praegu viis uut abitaotlust

Näiteks praegu on fondile laekunud lühikese ajaga viis uut abitaotlust. Nende inimeste ravile kuluks Tänavsuu sõnul kümneid tuhandeid eurosid. 45-aastane pereisa võitleb kõhunäärmekasvajaga, millel on siirded maksas. 51-aastasel pereisal on hulgimüeloom ning 46-aastasel mehel lümfoom. Uus taotlus on ka 50-aastaselt mehelt, kes on tänu fondile elanud mitu aastat ehk saanud elule mitu korrust juurde. Samuti võitleb 58-aastane naine munasarjavähiga. «Nende kõigi jaoks meil tänase seisuga raha ei jätku,» lisas Tänavsuu.   

Samas ei taha fond kellelegi ära öelda ja püüab vajadusel leida paindlikke lahendusi, näiteks tehakse avalikke kampaaniaid või palutakse abipalujal suurendada omaosaluse suurust. Omaosaluse all mõeldakse summat, mille inimene ise oma ravist kinni maksab.

Ravi rahastamisel lähtub vähiravifond peamiselt kolmest kriteeriumist: kas ravim on abivajajale näidustatud, kas haigekassa seda rahastab või mitte ning sellest, milline on parasjagu fondi rahaline olukord. Näidustuste puhul lähtutakse eelkõige abivajaja raviarsti plaanist. «Seda olukorda pole olnud, et peame valima, kas Juhan või Malle saab raha, kuigi hetkel justkui oleks see olukord, sest meie reservid on praktiliselt nullis,» lausus fond asutaja.

Viimane õlekõrs kõigile

Praeguseks kolm ja pool aastat tegutsenud vähiravifondi eesmärk on anda kõigile inimestele võimaluse proovida seni kõige paremat saadaolevat ravi, mis ei garanteeri samas alati inimese elupäevi, kuid annab vähemalt võimaluse ja lootuse.

«Kõigile aga ei saa teha avalikku kampaaniat, sest enamik inimesi ei ole nõus oma haigusest niimoodi avalikult rääkima ja neile on keerulisem raviks raha koguda,» selgitas fondi asutaja, miks on väga oluline koguda ka üldisemalt annetusi. Tänavsuu lisas, et mõnikord pole vähki põdevad inimesed sellest isegi oma lähedastele rääkinud.

Peamiselt annetatakse fondile 5, 10, 20 või mõnikord ka 100 eurot. Ka püsiannetajaid on fondil sadu, kuid neid üritatakse siiski pidevalt juurde leida. Tänavsuu sõnul ei ole niivõrd olulised mitte mõned ja suured annetused, vaid kokkuvõttes annab tulemuse see, kui igaüks annetab natuke, näiteks kas või 1 või 5 eurot.

«Iga väiksemgi annetus on ülimalt teretulnud,» rõhutas fondi asutaja. Ta lisas, et kui iga Eesti inimene annetaks aastas 1 euro, siis oleks võimalik fondil aidata kõiki abivajajaid ja raha jääks isegi üle. Kui aga annetada 1 euro kuus, siis oleks võimalused veelgi suuremad.

Mullu kulus fondi ülalpidamiseks 6 protsenti fondi tulust ja 94 protsenti läks abivajajate raviarvete tasumiseks. «Fondi masinavärk on väga õhuke ja iga ravimi puhul küsime ravimitootjalt ka maksimaalset võimalikku soodustust ravimile,» lausus Tänavsuu.

Keda fond on toetanud?  

• Noorim abisaaja on praegu viie-aastane poiss, kel on neuroblastoom, närvisüsteemiga seotud kasvaja. Tema pere pöördus vähiravifondi poole mullu ja sai raha, et poega Tallinna lastehaiglas ravida. Poisi ravitsükkel kestab umbes pool aastat ja koosneb viiest ravikuurist. Selle maksumus oli umbes 100 000 eurot, mida vähiravifond rahastas koos Eesti vähihaigete laste vanemate liiduga. Lapse ravitsükkel hakkab lõppema ja praegused märgid on positiivsed, kuigi lõpptulemust ei osata Tänavsuu sõnul siiski öelda.
• Vanuselt järgmine abivajaja on 25-aastane Taavi, kellest on ka meedias viimastel päevadel juttu olnud. Ta on võidelnud Hodgkini lümfoomiga praeguseks juba kümme aastat. Tema lugu saab pikemalt lugeda siit.
• Peamiselt paluvad aga «Kingitud elult» abi 30 kuni 50-aastased inimesed. Tänavsuu sõnul on neil praegugi ootamas nelja keskealise pereisa taotlused.  

Kui soovid annetada:

Maksesaaja: SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu

Swedbank: arve nr EE212200221059073061

SEB pank: arve nr EE211010220228917224

LHV pank: arve nr EE137700771001442514

Danske pank: arve nr EE133300332166860001

Nordea pank: arve nr EE591700017003638161