New Mexico osariigis avastati kaks katkujuhtumit

Põhiliste katkulevitajatena inimasustuses on tuntud rotid. Illustratsioon: Panther Media/Scanpix

New Mexico osariigis USAs ilmnes kaks katkujuhtumit. See tähendab seda, et ohtlik haigus ei ole maa pealt veel päris ära pühitud. 

New Mexico terviseamet teatas sellel nädalal, et kahel naisel avastati katk, mis tõi selleaastase katku haigestunute numbri New Mexico osariigis kolme peale, kirjutab New York Times.

Kõik kolm patsienti: 63-aastane mees ja naised vanuses 52 ja 62 said ravi Santa Fe piirkonnahaiglas ja lasti minema mõne päeva pärast, ütles haigla pressiesindaja.

New Mexico ametiisikutel on katkuga rohkem kogemusi kui võiks arvata  –viimase kahe aasta jooksul on käputäis inimesi pidanud selles osariigis katkuga silmitsi seisma. Üks neist on surnud.

Kuigi sõnaga «katk» võivad seostuda musta surma poolt laastatud keskaegsed linnad, siis on haigus endiselt ka kaasaegse maailma osa. See on palju haruldasem kui varem, kuid see ei ole vähem tõsine.

Mis on katk?

Katku tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis), millega inimesed nakatuvad, kui nad saavad hammustada närilistel pesitsevatelt kirpudelt. See laastas keskajal Euroopa linnu, tappes tuhandeid miljoneid inimesi. Praegu on katku leitud peamiselt maapiirkondadest.

Inimestel esineb peamiselt kolme tüüpi katku: buboonkatk, kopsukatk ja katkuseptitseemia. Kõik kolm jagavad ühiseid sümptomeid nagu palavik, nõrkus ja värinad, kuid igal haiguse alaliigil on oma kõhedusttekitavad tunnusmärgid.

Kopsukatk põhjustab kiire ja tõsise kopsupõletiku vormi, mis võib hingamisteede seiskumiseni ja šokini. See on ainuke katkutüüp, mis saab inimeselt-inimesele läbi õhu levida, hingates sisse saastunud veepiisku.

Buboonkatk on kõige tuntum ja ka kõige levinuim haiguse vorm. Selle tunnusmärgiks on sibulakujulised paistes ja valulikud lümfisõlmed kubemes ja kaenlaalustes.

Katkuseptitseemia, mis ründab inimese vererakke võib põhjustada naha või muu koe muutumist mustaks ja kärbunuks, eriti esineb seda jäsemetes, kätes ja jalgades. Seda põhjustab kas nakatanud kirbu hammustus või nakatanud looma katsumine.

Miks just New Mexico osariik?

Katk tuli USAsse umbes aastal 1900 koos Hiina laevadega ning kandus kirpudega kiiresti üle linnanärilistelt maapiirkonna närilistele.

Nüüd on see tugevalt suletud Ameerika Ühendriikide läänepiirkondadesse ja peamised esinemiskohad on New Mexico, Colorado, Arizona, California, Oregon ja Nevada.

New Mexicos on katk olnud eriti järjekindel. 2015 aastal ilmnes neli katkupatsienti, kellest üks suri ja 2016 aastal veel neli, kes said kõik edukalt ravitud.

Katku pidev esinemine on tingitud keskkondlikest põhjustest. Nimelt on piirkond seedermänni ja kadaka kasvuala, kus elutseb palju erinevaid närilisi ja kirpe.

See tähendab, et kui katkuga nakatanud kirbud võivad levida ühelt närilise liigilt teisele siis mõni neist liikidest elutseb ka inimeste aedades. Sealt on kirpudel lihtsam koduloomale ja sealt edasi inimesele üle kanduda.

Kui surmav on katk?

See võib olla väga ohtlik ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni sõnul lõppevad 50-60 buboonkatku juhtumitest kiire ravi puudumisel surmaga.

Katku on võimalik ravida antibiootikumidega nagu gentamütsiin ja doksütsükliin ja väga oluline on see kiiresti tabada.

Katku teised vormid võivad olla tõsisemad ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon kirjeldas neid kui «alati surmaga lõppevaid», siiski on olemas mõned inimesed, kes on haiguse üle elanud.

2002 aastal haigestus katku paar New Mexico osariigist ning sümptomid ilmnesid, kui nad olid puhkusel New Yorgis. Ühel patsientidest, John Tullil arenes haigus välja katkuseptitseemiaks. Tulli neerud ütlesid peaaegu üles ja tema jala ja käte koed muutusid mustaks ja hakkasid surema. Ta pandi kolmeks kuuks meditsiiniliselt indutseeritud koomasse ja arstid amputeerisid mõlemad ta jalad allpoolt põlve, kuid ta jäi elama.

Kui levinud katk on?

Katk on palju vähem levinud, kui see oli sajandeid tagasi. 2000-2009 aastal on üle maailma teada antud 21 725 katkujuhtumist, millest 1612 lõppesid surmaga.

Enamik katkujuhtumeid diagnoositi 1990. aastatel Aafrikas, eriti Kongos ja Madagascaril, kuid haiguspuhangud on toimunud ka Aasias, Põhja- ja Lõuna Ameerikas. Euroopa närilised katkubakterieid ei levita.