/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/02/6844227t1hfdc6.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise tunneb muret, et vaktsineeritud laste arv on Eestis aasta-aastalt vähenenud, ning leiab, et sellise trendi jätkudes võiks riigikogu kaaluda, milliste meetmetega saaks vaktsineeritute arvu taas tõusule keerata.
Õiguskantsler: vaktsineerimise langustrendi jätkudes peaks riik midagi ette võtma (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madise meenutas, et vastavalt põhiseadusele on igaühel õigus tervise kaitsele. «Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 11 järgi tähendab see muu hulgas riigi kohustust hoida nii palju kui võimalik ära epideemilisi, endeemilisi ja muid haigusi. Selle üheks meetmeks on riiklikult korraldatud vaktsineerimine. Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava alusel ning vaktsiinid on kõigile tasuta,» märkis Madise.
Tema sõnul ei tohiks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt vaktsineeritute hulk jääda alla 95 protsendi. Eestis aga jäi see kaheaastaste laste puhul kõikide immuniseerimiskavaga hõlmatud nakkushaiguste puhul viimasel kahel aastal alla selle.
«Vaktsineerimisega hõlmatuse üha vähenev tase on probleemiks ka mujal arenenud riikides. Uuringud on näidanud, et seost vaktsineerimise kohustuslikkuse ja hõlmatuse vahel Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides pole. Mitmetes riikides on vaktsineerimine kohustuslik, kuid selle kohustuse täitmata jätmine ei too kaasa karistusi. Näiteks on Läti Eesti naabritest ainuke, kus vaktsineerimine on kohustuslik, kuid sundi ei rakendata. Tervishoiutöötajad peavad vaktsineerimisest loobujatelt võtma vastavasisulise kinnituse ning teavitama vaktsineerimiseta jäämise ohtudest,» tõi Madise näiteid.
Itaalia, kes on mures üha väheneva hõlmatuse pärast, on seevastu otsustanud alates selle aasta septembrist muuta vaktsineerimine kohustuslikuks ja trahvida kuni 7500 euro ulatuses lapsevanemaid, kui nende kooliealised lapsed pole vaktsineeritud. On veel riike, kes on kas vaktsineerimise hõlmatuse kõrge taseme säilitamiseks või languse peatamiseks kasutamas muid meetmeid. Näiteks sidus Austraalia 2016. aasta algusest vaktsineerimise riigi pakutavate hüvedega: nende laste eest, kes vaktsineeritud pole, ei maksta peretoetusi, märkis õiguskantsler.
«Kuna probleem on terav ning vaktsineeritusega hõlmatus väheneb aasta-aastalt, võiks ka Eestis kaaluda, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset. Kas ja kuidas sekkuda, on aga riigikogu pädevuses,» lõpetas Madise.