/nginx/o/2010/06/09/383368t1h8af6.jpg)
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele seadusmuudatused, mis täpsustavad perearsti nimistuga ja perearstina tegutsemise õigusega seotud regulatsiooni. Perearstide seltsi hinnangul ei lahenda see aga ülekoormatud perearstisüsteemi kõige põletavamaid probleeme.
«Tänaste probleemide valguses on selles seaduseelnõus ebaolulised pisimuudatused, mida oleks pidanud jõustama juba aastaid tagasi» leidis perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik.
Näiteks sätestab eelnõu, et perearsti nimistusse võivad end registreerida ka ravikindlustuseta inimesed, kes hakkavad teenuse eest ise maksma, juhul kui pole tegemist vältimatu arstiabiga. Maavanematele antakse õigus vajadusel luua ka senilubatust väiksemaid perearsti nimistuid, jagada suuri nimistuid pooleks ilma konkursita ning määrata pikemaks perioodiks perearstile asendusarsti.
«Siia seadusse said teemad, mis põhimõtteliselt suuri vaidlusi ei tekitanud. Valusamaid küsimusi, mis süsteemi põhjalikumalt korrastaks, paraku enne valimisi ei puudutatud,» tõdes Talvik.
Talviku sõnul on tegelik probleem selles, et perearstidest on suur puudus, olemasolevatel tööd ülepeakaela ning seetõttu lahkunud või plaanib välismaale tööle minemist massiliselt perearste. Lisaks nimistute suurenemisele ja perearstide vähenemisele on perearstide töömahtu süsteemi loomise ajaga võrreldes vähemalt viis korda suurendatud, surudes perearstidele järjest uusi kohustusi. Rahastamine pole sellele aga järgi tulnud.
«Selle valguses polegi nii oluline teema, kas ravikindlustuseta inimene saab õiguse end perearsti nimistusse registreerida – kui pole enam perearsti, kelle nimistusse üldse enam isikuid juurde mahuks,» sõnas Talvik.
Kui praeguse määruse järgi võib perearsti nimistus olla 1200–2000 patsienti, siis seadusmuudatusega lubatakse nüüd ka kuni 2400 inimesega nimistud tingimusel, et seda teenindab lisaks ka üks abiarst. Tegelikult on julgelt üle 2000 patsiendi juba peaaegu veerandil perearstidest ning 32 nimistut isegi enam kui 2400 inimesega.
See tähendab juba ammugi tuttavat kurtmist selle üle, et perearstil pole aega patsiendiga inimlikuks suhtlemiseks ja kõigi probleemide ärakuulamiseks, vaid ta peab kiirustades lahendusi välja pakkuma. Rahul pole ei arstid ega patsiendid.
Patsient saab jalgadega hääletada
Üks muudatus, mida perearstid ka tõepoolest oodanud on, puudutab nimistute jagunemist ehk pungumist. Liiga suureks kasvanud nimistuga arstid võivad enda kõrvale võtta abiarsti, kes temaga koos patsiente ravib ja kui nimekirjas on juba üle 2400 inimese, võib selle pooleks jagada. Siiamaani tuli uue nimistu peale teha avalik konkurss, mis tähendas, et selle võis ära napsata hoopis keegi kolmas perearst. Mõned elulised näited on sellest ka olemas.
Nüüd antakse perearstidele võimalus anda osa nimistust konkursiväliselt üle temaga koos töötavale perearstile. Talviku hinnangul aitab see süsteem perearstikeskuste kvaliteeti tõsta. «Meie idee oli, et kvaliteetsetes keskustes, kus inimesed väga tahavad käia, saab normaalse suurusega nimistuga perearst endale kõrvale palgata uue arsti ja hakata sinna kõrvale teist nimistut looma. See oleks loomulik pungumine, mis tõstaks kvaliteeti ja rahulolu patsientide poolt.»
Praegu pole tema sõnul sageli patsiendil rahulolematuse korral võimalikki perearsti nimistust ära minna, sest pole, kuhu minna. «Linnas on kõigil nii suured nimistud, et keegi uusi patsiente vastu ei võta. Aga tegelikult peaks patsiendil olema võimalik jalgadega hääletada.Inimene peaks saama valida ka perearsti, nii nagu ta valib endale näiteks usaldusväärse juristi,» leidis Talvik.
Teisalt annab seaduseelnõu õiguse luua ka alla 1200 patsiendiga eraldi nimistu. Selle vajadus tuleneb geograafilistest iseärasustest – on maapiirkondi, kus pole nii palju elanikkegi.
Samuti kirjutatakse regulatsioonidesse sisse võimalus, et perearstil on mitu tegevuskohta. Näiteks tuuakse eelnõu seletuskirjas välja võimalus, et Haapsalus olev perearst, kelle nimistusse kuuluvad inimesed Vormsist, käib kord nädalas vastuvõttu tegemas saarel, kus tal on eraldi tegevuskoht. Ka see muudatus pole Talviku sõnul muud kui lihtsalt olemasoleva olukorra kirjapanek.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet:
Seadusmuudatus on perearstiabi korralduses planeeritavate muudatuste esimene pakett. Kõige olulisemaks muudatuseks selles eelnõus on perearstidele võimaluse andmine koolitada suurte nimistute baasil välja noori kolleege. Hiljem, kui noor kolleeg on valmis iseseisvalt töötama ja ettevõtja olema, saab eraldada nimistu juriidiliselt kaheks - me kutsume seda nimistu pungumiseks.
Teiseks oluliseks muudatuseks on, et lubame perearste edaspidi asendama ka üldarste ja arst-residente.
Meil on plaanis veel rida olulisi muudatusi. Näiteks aastal 2012 käivitada perearstide asendussüsteem, et perearstid saaksid puhata. 2013 anda perearstidele võimalus tööle võtta keskmise suurusega nimistu puhul kaks õde jne.
Oleme võtnud eesmärgiks esitada igal aastal residentuuri tellimus 25-30 uuele perearstile, mis peaks tagama perearstide vajaliku juurdekasvu.