Viis vaktsineerimise kohta käivat müüti

Vaktsineerimise kohta käivate müütide tõttu vaktsineerib Eestis oma lapsi vähem vanemaid. Illustratsioon: Panther Media/Scanpix

Arvamus, et vaktsiinid on ohtlikud on viimasel ajal üsna levinud. Ajakiri Imeline Teadus purustab vaktsineerimisega seotud müüte.

Müüt number 1: Vaktsiin on ohtlikum kui haigus ise

Siiani ei olen registreeritud ühtegi otsest surmajuhtumit, mis oleks aset leidnud vaksineerimise tagajärjel, küll aga sureb igal aastal 1,5 miljonit inimest haigustesse, mida saaks vaktsineerimise tagajärjel vältida. Vaktsiini kõrvalnähud sarnanevad iga teise ravimi kõrvalnähtudega. Tõsisemad kõrvalnähud on väga haruldased.

Näiteks MMR-i vaktsiin, mis takistab nakatumast leetritesse, mumpsi ja punetistesse, on soovituslik kõigile Eesti lastele. Põhjendamatu ebausu tõttu on üha suurem hulk lapsevanemaid valinud last mitte vaktsineerida. Vaktsiini kõrvaltoimed nagu süstekoha valulikkus ja kerge palavik on üsna süütud, kuid viirus ise võib põhjustada ajupõletikku. Viirusest tekkivad leetrid on üks nakkavaimaid haigusi, mis nõudis 2014. aastal 115 000 inimese elu.

Müüt number 2: Inimene saab parema immuunkaitse loomulikul teel haigust läbi põdedes

Vaktsineerimise korral süstitakse meie organismi haigustekitaja ohutu osa, näiteks viirusosakeste pinnavalk ning seetõttu mäletab keha hiljem haigusega kokkupuutudes milliseid antikehi moodustada. Kuigi loomulikul teel nakatudes saab keha haigusest täiuslikuma pildi, piisab haiguskaitse tagamiseks ka vaktsiinist. Seega pole vaja haiguse läbipõdemisega riskida.

Müüt number 3: Munaallergikuid ei tohi vaktsineerida

Paljud levinud vaktsiinid nagu näiteks MMR-i vaktsiin on valmistatud muna baasil ja sisaldavad mikroskoopilisi munaosakesi. Siiski on risk allergiliseks reaktsiooniks vaid teoreetiline, sest munavalgu hulk on nii väike. Enamikul juhtudel peab laps jääma 30 minutiks arsti järelvalve alla. Eluohtlikud reaktsioonid vaktsiinidele esinevad vaid 1,2 korral miljonist ja enamast patsientidel, kes ei ole muna vastu allergilised.

Müüt number 4: Vaktsineerida saab kõikide haiguste vastu

Endiselt leidub palju nakkushaigusi, mille vastu vaktsiini veel leitud ei ole. Üks nendest haigustest, millele on püütud aastaid vaktsiini leida, on HI-viirus. Tavaliselt leiavad teadlased immuunsüsteemi aktiveerivad ained üles kui nad uurivad inimesi, kellel on haiguse läbipõdemisel kujunenud loomulik immuunsus. Hi-viiruse põhjustatud AIDSi puhul ellujäänud peaaegu puuduvad. Veel puudub vaktsiin Malaaria, C-hepatiidi, Dengue palaviku, Kidaussitõve ja Skistosomiaasi vastu.

Müüt number 5: Vaktsiin võib inimest nakatada

On väike võimalus, et vaktsiinides sisalduvad nõrgestatud viirused võivad organismi nakatada ja põhjustada sama haiguse sümptomeid, mille vastu inimest vaktsineeriti. Siiski esinev haigus leebemal kujul ning terve ja toimiv immuunsussüsteem saab sellega hakkama. Nõrgestatud immuunsussüsteemiga inimestel soovitatakse sellistest elusvaktsiinidest hoiduda. Siiski saavad vaktsineeritud inimesed enda vaktsineerimisega ka neid inimesi kaitsta, sellega, et ei levita nakkushaigust edasi. Teist tüüpi vaktsiinid sisaldavad surnud mikroorganisme ja nende puhul nakkusoht puudub, kuid kaitse on lühiajalisem. 

Loe pikemalt ajakirja Imeline Teadus juulikuu numbrist.