Sotsiaalne staatus määrab hääletooni

Kõrgem hääletoon töövestlusel võib olla märk alandlikkusest ja konflikti vältimise soovist. Foto: Shannon Fagan / Panthermedia / Scanpix

Inimesed muudavad hääletooni kõrgust vastavalt sellele, kui domineerivana nad end suhtlussituatsioonis tunnevad, selgub Stirlingi ülikooli uuringust.

Mehed ja naised võivad endast kõrgemal sotsiaalsel positsioonil oleva isikuga, näiteks ülemusega, rääkida kõrgema hääletooniga ning see võib olla märk alandlikkusest, vahendab Science Daily.

Stirlingi ülikoolis tehtud uuringus selgus simuleeritud töövestluse käigus, et inimese hääle omadused – eriti selle kõrgus – sõltusid intervjueerija positsioonist.

Uuringu läbiviija dr Viktoria Mileva ütles, et maskuliinne ja madal hääletoon kõlab domineerivamalt – intervjueeritavad kõrgendasid hääletooni, kui tundsid, et intervjueerija asub temast kõrgemal positsioonil. «See võib olla ka märk alandlikkusest, millega püütakse näidata domineerivale isikule, et endast ei kujutata ohtu ning soovitakse vältida konflikte,» ütles Mileva.

Hääletoon muutusid lähtuvalt teise inimese sotsiaalsest staatusest nii meestel kui ka naistel. Seda võidi teha nii teadlikult kui ka alateadlikult. 

Veel leiti uuringu käigus, et inimesed, kes tunnevad end domineerivana, usuvad, et teised vaatavad neile alt üles ning et neil on kõrge prestiiž. Sellised inimesed ei pruugi teise kõrge sotsiaalse staatusega inimesega suheldes oma madalat hääletooni muuta.

Eksperdid usuvad, et uuringutulemused on ülekantavad lisaks tööintervjuule ka teistesse olukordadesse, kus omavahel suhtlevad kaks erineva sotsiaalse staatusega inimest.