Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Jorgen Matsi: kuni kuuendik ilukirurgia soovijatest ei ole vaimselt terved (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirurgiline sekkumine on üldjuhul ikkagi tõsine protseduur, mida tasuks ette võtta vaid juhul kui ollakse veendunud, et just see toob soovitud tulemuse, ütles spordi- ja toitumispsühholoog Jorgen Matsi.
Kirurgiline sekkumine on üldjuhul ikkagi tõsine protseduur, mida tasuks ette võtta vaid juhul kui ollakse veendunud, et just see toob soovitud tulemuse, ütles spordi- ja toitumispsühholoog Jorgen Matsi. Foto: Luis Louro / PantherMedia / Scanpix

Spordi- ja toitumispsühholoogi Jorgen Matsi sõnul esineb ilukirurgiast huvitatutel võrreldes mittehuvitatutega enam kehataju häiret, mis võib viidata depressioonile, ärevus- või isiksushäirele.

Missugused vaimsed häired võivad kaasneda oma kehaga rahulolematusega ja  sooviga ilukirurgilist protseduuri läbida?

Kõige sagedasemalt seostatakse oma kehaga rahulolematust just söömishäiretega. Siiski, söömishäirega inimesed ei pöördu teistest inimestest sagedamini ilukirurgia poole. On leitud, et võrreldes üldpopulatsiooniga on ilukirurgia soovijate hulgas suurem osakaal inimestel, kellel on erinevaid kehatajuhäired. Need võivad omakorda olla seotud depressiooni, ärevushäirete või isiksusehäiretega.

Kui suur osa üldse ilukirurgiast huvitatud võivad olla huvitatud sellest n-ö õigetel põhjustel?

Mis üldse on n-ö õige või mitte-õige põhjus? Üle kaheksakümne protsendi inimestest, kes kasutavad ilukirurgiat, on operatsioonijärgselt operatsiooni tulemustega rahul. Tõsi, on põhjust arvata, et näiteks alaealistel, kes soovivad ilukirurgiat, on oluliselt suurem tõenäosus ebarealistlikeks ootusteks lõikuse tulemuste suhtes. Seetõttu tuleks nende puhul olla ekstra tähelepanelik lõikuse motivatsiooni suhtes.

Millal on ilukirurgia psühholoogi arvates põhjendatud, millal mitte?

Ma ei saa rääkida «psühholoogi» eest, sest selles küsimuses ei ole ilmselt mingit päris ühtset konsensust psühholoogidel. Minu arvates võiks proovida tegeleda vaimse tervisega seotud muredega (madal enesehinnang, tajutud sotsiaalne alaväärsus jne) esmalt vaimse tervise spetsialistide (psühhiaatrid ja psühholoogid) abiga. Kirurgiline sekkumine on üldjuhul ikkagi tõsine protseduur, mida tasuks ette võtta vaid juhul kui ollakse veendunud, et just see toob soovitud tulemuse. Näiteks rahulolu paarisuhetega ei näi ilulõikused parandavat – kui on probleem lähisuhetes, siis tasuks ikka pigem paari- või pereterapeudiga esmalt nõu pidada.

Mida näitab ilukirurgia populaarsus ühiskonna kohta?

Inimestele on välimus olnud oluline ajast aega. Hetkel on ilukirurgia lihtsalt muutumas järjest enam kättesaadavamaks, ohutumaks ning sotsiaalselt aktsepteeritavamaks.

Kuivõrd tuvastavad ilukirurgid, et ilukirurgiast huvitatu võib olla sellest huvitatud vaimse häire tõttu?

See on oluline küsimus, sest võib arvata, et kuni kuuendik protseduuri soovijatest kannatab vaimse tervise probleemide all, mis motiveerivad lõikuse soovimist. See on seotud ebarealistlike ootustega lõikuse tulemuste suhtes ning seeläbi halvendab operatsioonijärgset rahulolu ning üldist vaimset ja kehalist tervist.

Tagasi üles