Ravimiameti ja veterinaar- ja toiduameti (VTA) kohaselt inimplatsentat tarvitada ei tuleks, loodusravi pooldajad arvavad, et selle manustamine aitab luua sidet lapse ja ema vahel ning taastuda sünnitusest.
Inimplatsenta söömisest Eestis: kas tasub või mitte?
Nädal tagasi ilmus CNN-is artikkel, milles Ameerika Ühendriikides sünnitanud ema oma platsenta kapslitesse lasi panna ja neid sisse võttis. Platsenta kapslitesse panemisel sattusid nendesse bakterid ning rinnapiima kaudu nakatus vastsündinu korduvalt B-grupi streptokoki viirusesse.
VTA kohaselt on inimplatsenta kapslite turustamine Euroopa Liidus keelatud.
Miks platsentat manustatakse?
Loodusravi terapeudi ja ämmaemanda Helle Kullerkupu sõnul manustavad emad platsentat ka Eestis. Kullerkupu sõnul söövad naturaalse ja loomuliku sünnituse pooldajad mõnikord ära väikse tükikese oma platsentast. Tema sõnul on platsenta söömise eesmärgid anda kehale signaal, et sünnitus on lõppenud ning luua ema ja lapse vahel tugevam energeetiline side.
Mõned naised külmutavad platsentat, ütles Kullerkupp. «Kui on vaja loomulikes tingimustes emaka paremaks kontratsiooniks või laktatsiooniks tükikest süüa, siis on oma võtta,» seletas ta. Kullerkupu sõnul aitavad platsentas olevad valgud ja hormoonid kehal kergemini sünnitusjärgsesse perioodi ja rinnagatoitmise faasi minna.
Ta lisas, et kindlasti pole mõistlik mingeid võõra keha omaseid platsenta tablette kasutada, sest paljuski ei mängi rolli ainult platsentas olevad ained, vaid oluline on ka energeetika, mis võõra platsenta puhul ei tööta. «Sellised tabletid on vaid müügitrikk,» ütles Kullerkupp. «Ma ei näe küll põhjust, miks peaks tänapäevases ravimite kättesaadavas ajastus platsentast ravimi toimet otsima, ei oma ega võõra platsenta tablettidest,» lisas ta.
Anonüümseks soovida jääva loodusravi terapeudi sõnul tegeleb platsentakapslite valmistamisega Eestis väike grupp inimesi, korraldatud on ka platsentakapslite valmistamise õpitubasid. «Osad tellivad Londonist ja osad teevad ise. Naiselt naisele läheb see oskus edasi,» ütles ta.
Teaduslikult ravitoime puudub
Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialisti Triin Suve sõnul sisaldab inimplatsenta paljusid erinevaid molekule nagu aminohappeid, hormoone ja kasvufaktoreid, mistõttu arvatakse, et platsenta manustamine võib olla inimesele kasulik. «Neid arvamusi teadusandmed täna ei toeta – üksikud teadusajakirjades avaldatud artiklid ei anna alust arvata, et platsentast valmistatud kapslite söömine omaks tervisele mingeid positiivseid toimeid või et neil oleks ravitoime,» ütles Suvi.
VTA toiduosakonna peaspetsialisti Airika Salumetsa sõnul Euroopa Liidus platsenta toidulisandeid turustada ei või ning ametile teadaolevalt neid Eestis müügil ei ole. «Platsenta liigitub mittelubatud uuendtoidu alla,» selgitas Salumets. Uuendtoit on toit, mida ei ole enne 1997. aastat toiduna olulisel määral kasutatud ning selle turustamiseks on vaja luba, lisas ta.
Platsenta kohta ei ole lubatud esitada ka tervisealaseid väiteid, tervisealaste väidete kasutamine Euroopa Liidus on reguleeritud – kasutada võib väiteid, mis on lubatud ehk nende toime peab olema teaduslikult tõestatud, teadis Salumets. Toidu, sh toidulisandite, kohta ei ole lubatud esitada haigusi ravivaid, leevendavaid ega ennetavaid omadusi. «Toidulisandi tootja ja turustaja, ka e-keskkonnas, peab vastutama selle eest, et toode on ohutu,» lisas Salumets.
Internetist soetamise usaldusväärsus
Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialisti Triin Suve sõnul on platsentatoodete valmistamise viisid erinevad ning osadel juhtudel peab arvestama bakteriaalse saastatuse ohuga.
Ta lisas, et internetist toidulisandeid tellides on toote kvaliteedis veendumine keeruline. «Ei saa üldistada ja öelda, et kõik, mis internetipoes müügil on paha, aga internetipoest toidulisandite ostmisel peab olema ettevaatlik ja kriitiline meel kulub ära,» ütles ta.
Peamised probleemid toidulisandite puhul on Suve sõnul tarbijat eksitava ja väära teabe esitamine – tootele omistatakse raviomadusi – ning võltsitud toidulisandite müük.
Toidu või toidulisandi ohutuse kahtluse korral soovitab veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Airika Salumets pöörduda VTA poole.
Veebist on leitav VTA abivahend toidulisandite tarbijatele toidulisandite ostmiseks.