:format(webp)/nginx/o/2017/07/20/6909691t1hca4d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/11/6881253t1h7fe7.jpg)
Ameerika psühholoogid avastasid, et buliimikust naise aju reageerib stressirohkes olukorras toidule erinevalt kui söömishäireta naisel.
Mida leiti esimeses buliimikute ajudele keskenduvas uuringus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased avastasid buliimiahaigetel naistel vähenenud verevoolu aju piirkonda, mis osaleb enesekriitilise mõtlemise talitluses, vahendab uudisteportaal BBC. See tähendab, et nad võivad kasutada toitu selleks, et vältida negatiivseid mõtteid iseendast.
Buliimia on söömishäire ja vaimse tervise haigus, mille põdejatel on tavapärasest erinev suhtumine toitu ja ebanormaalne ettekujutus kehakujust. Buliimiaga kaasnevad enamasti õgimissööstud, mis lõppevad esilekutsutud oksendamisega.
Psühholoogid on ammu arvanud, et õgimishood on esilekutsunud stress, mis võimaldab buliimikutest naistel keskenduda toidule selle asemel, et ennast kritiseerida. Tegemist on esimese uuringuga, mis keskendub nende ajudele.
Haigus mõjutab verevoolu ajus
Washingtoni teadlased kirjutasid psühholoogia väljaandes Journal of Abnormal Psychology, et uurisid ajusid 20 naisel, kellest 10 olid buliimikud ja 10 terved. Pärast kõiki sama toiduga söötmist, näidati neile kõigepealt neutraalseid pilte toidust, millele järgnesid kõrge suhkrusisaldusega toitude fotod näiteks jäätisest, pitsast ja küpsistest. Samal ajal skaneeriti nende ajusid.
Et tekitada katsealustes stressi, anti neile lahendamiseks lahendamatu matemaatika ülesanne. Siis näidati neile jälle pilte suhkru- ja rasvarohketest toitudes, mille järel nad pidid hindama oma stressitaset ja söögiisu.
Kuigi kõikide osaliste stressitase tõusis ja langes ülesannete jooksul sarnaselt, reageerisid ajud erinevalt. Buliimikutest naistel vähenes ning tervetel naistel suurenes verevool parietaalsagara poolkerade vahelisele alale (precuneus), kui nad vaatasid pilte toitudest.
Ajud ei lase buliimikutel enesekriitiliselt mõelda
Uuringu kaasautor ja George Masoni ülikooli professor Sarah Fischer ütles, et tavaliselt suureneb verevool selles ajupiirkonnas, kui inimene tegeleb eneserefleksiooni, järelemõtlemise või enda kritiseerimisega.
Fischer ütles, et uuringutulemused saavad aidata naistel kontrollida õgimishoogude vallandamispõhjuseid. «Pole vaja suurt stressi, et vallandada õgimishoog,» ütles ta. «Mulle meeldiks näha, et emotsioonidega toimetuleku õpetamine aitab naisi,» lisas ta.
Kordusuuringu tulemused, milles osales 17 buliimikust naist, olid samasugused. Uuringu läbiviijate sõnul on see märk, et toidust mõtlemine tõrjub buliimikutel eemale mõtted iseenda puudustest.