Värske uuring väidab: ülekaal tuleb tolmust

Nüüd võib aidata kodud koristamine ka paremini vormis püsida. Foto: PantherMedia / Scanpix / Andriy Popov

Kui inimesed ei taha kaalus juurde võtta, tuleks hoida kodu korras, leiti hiljutises USA teadlaste uuringus.

USA teadlaste teedrajav uuring näitas, et tavaline kodutolm on võimeline kandma hormoone mõjutavaid kemikaale, mis mõjutavad keha rasva koguvaid rakke, kirjutab Telegraph.

Katsetest selgus, et isegi väikesest kogusest tolmust, mis kas hingati sisse, jõudis organismi suu või naha kaudu, oli piisav, et see efekt esile kutsuda. Need kogused olid oluliselt väiksemad kui need, millega lapsed keskmiselt kokku puutuvad.

Tolmuosakestest leiti endokriinseid häireid põhjustavaid kemikaale, sünteetiliselt või looduslikult esinevaid ühendeid, mis häirivad hormoonide tööd. Neid leidub näiteks diivanites ja vaipades olevates leegiaeglustajatest. Samuti on sellised ained ftalaadid, mida lisatakse plastile, et muuta see painduvamaks.

Juba varasemalt on teada, et endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid toovad kaasa muid terviseriske. Näiteks kognitiivseid probleeme ja õpiraskusi ning ülevaateuuringu järgi ka ülekaalu, kui nendega puututakse kokku lapsepõlves.

USAs Põhja-Carolinas asuva Duke'i ülikooli värskest uuringust selgus aga esimest korda, et kodutolm, milles leidub endokriinseid häireid põhjustavaid kemikaale, võib põhjustada rakkude suuremat rasva kogumist.

Uuringut juhtinud dr Christopher Kassotis ütles, et teadlased olid üllatunud, kui väikesed olid need kogused, mis näitasid efekti.

Teadlased kogusid 11 kodust tolmuproove ja tegid hiirte peal nendega katseid. See oli nn inimese reaktsiooni mudel. Üheksal proovil põhjustas tolm rakkude jagunemise, luues nii suurema hulga rasvarakkude eelkäijaid. Seitse proovi stimuleerisid hiire rakkude küpsemist ja rohkema rasva kogunemist. Vaid ühel tolmuproovil polnud mingisugust mõju.

Uurijate sõnul on metaboolse tervise häirete oht eriti kõrge lastel. Endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid on ohtlikumad intensiivse arengu perioodidel, näiteks raseduse ajal, varases lapsepõlves või puberteedieas, sest need segavad kasvamiseks vajalike hormoonide tööd.

Uuring avaldati ajakirjas Environmental Science and Technology.