Eesti inimesed söövad õhtul kodus sooja toitu harvem kui lätlased või leedukad

Õhtuse sooja toidu valmistamisel on suurenenud värske või toore algmaterjali kasutamine.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Toiduliidu ja uuringufirma Faktum & Ariko Balti riikide toitumisharjumuste uuringust selgus, et Eesti inimesed söövad õhtul kodus sooja toitu harvem kui Lätis või Leedus ning samuti kasutavad eestlased selle söögi valmistamisel märksa enam pooltooteid ning valmistooteid.


Uuringufirma Faktum & Ariko uuringute juht Kalev Petti nentis, et nende osa, kes iga päev õhtul kodus sooja toitu söövad, on Eestis langenud 58 protsendile. «Tekib küsimus, kas eestlased söövad õhtul kodus kergemalt või siis on siin ka muid põhjusi,» nentis ta ning lisas, et 14 protsenti inimestest Eestis ei söö õhtul kodus sooja toitu pea mitte kunagi. Lätis sööb pea iga päev õhtul kodus sooja toitu 69 protsenti ning Leedus 70 protsenti elanikkonnast.

Valmistamise viis

«Üks oluline lisategur siin juures on see, et Eestis kasutatakse õhtul kodus söömisel märksa enam pooltooteid ja valmistooteid,» selgitas uuringute juht. Kui Eestis kasutab õhtusöögi valmistamisel toorest või värsket algmaterjali 67 protsenti inimestest, siis Lätis ja Leedus on samad näitajad vastavalt 90 protsenti ja 83 protsenti. Ülejäänud kasutavad õhtusöögi tegemisel enamasti pool- ning valmistooteid. Õhtuse sooja toidu valmistamisel toore algmaterjali kasutamine on võrreldes 2007. aastaga mõnevõrra suurenenud igas riigis, enim aga Lätis.

«Eestis on kriisiaastad läinud majanduses suhteliselt paremini kui Lätis või Leedus, ehk et tootlikkust on toiduainetööstuses oluliselt tõstetud ja väga suurel määral on see toimunud inimtööjõu arvelt, ehk et inimestel lihtsalt on rohkem tööd ja neil ei olegi aega õhtul kodus vaaritada. Kasutataksegi pooltooteid rohkem, sest aeg on see, mis paneb piirangud peale,» selgitas toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Teine tähtsa asjaoluna tõi Potisepp välja, et Eesti valmistoitude kvaliteeti peetakse üsna kõrgeks: «Samas paneb see ka valmistoodete tootjaid rohkem mõtlema tervislikkuse suunas.»

«Eestlase jaoks on õhtuse sooja toidu juures kiirus märksa olulisem kui lätlastel või leedukatel. Eestlane ei taha söögi tegemisele aega kulutada. Juba 2007. aastal paistis välja, ja see tegelikult ei ole muutunud, et eestlase toitumismudel on urbaniseerunum või tänapäevasem, lätlastel ja leedukatel natuke traditsioonilisem,» nentis aga Petti.

Sooja toidu tegemise põhitegurid

Eestis on esimese tegurina pea võrdselt esikohal isiklikud maitseeelistused ja tervislikkus (vastavalt 24 ja 23 protsenti). Kolmandal kohal on valmistamise kiirus. Kasvanud on selliste tegurite roll, nagu kättesaadavus poest ning soodne hind, tervislikkuse teguri roll on langenud väga vähe.

Lätis ja Leedus on seevastu tervislikkuse tegur esikohal (vastavalt 31 ja 33 protsenti), teisel kohal on maitse-eelistused ja kolmandal kvaliteet. Petti hinnangul tundub, et kõigis riikides kaasneb varasemast enama toormaterjalist toiduvalmistamisega kujutlus, et see on soodsam ja tegelikult ka tervislikum. Lätis ja Leedus on aga see kujutlusmudel märksa tugevam kui Eestis.

«Eestlase jaoks ei ole kvaliteet selline tegur, mille peale ta igapäevaselt mõtleb. Siit tuleb välja see, et kvaliteet on Eesti elaniku jaoks tagatud juba sellega, et tarbitakse kodumaist toodangut ning üldiselt poes oleva toidu kvaliteeti usaldatakse Eestis enam kui Lätis ja Leedus. Nad ei ütle, et see pole tähtis, aga see pole peamiste tegurite seas eestlaste jaoks,» lisas Petti.

Populaarne

Tagasi üles