Kunstlikest viljastamistest õnnestus 28 protsenti

Kunstlik viljastamine. Foto: PantherMedia / Scanpix / Kiyoshi Takahase Segundo

Kliinilise rasedusega lõppes 2015. aastal 800 kunstlikku viljastamist, mis on 28 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest, selgub tervise arengu instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

«Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 800 lapse sündi,» ütles TAI analüütik Hedi Liivlaid instituudi teates. Ta lisas, et Eesti meditsiinilisest sünniregistrist selgub, et 2016. aastal sündis 369 last kunstliku viljastamise abil, mis moodustab 2,6 protsenti kõigist elussündidest. See osakaal on püsinud sama ka aasta varasemaga võrreldes.

Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2016. aastal 2732 viljatusravi tsüklit, mis on 3,6 protsendi võrra vähem kui aasta varem. Kõige rohkem – 10,1 protsenti – langes viljatusravi kasutamine 41aastaste ja vanemate naiste seas. See on ka vanusegrupp, kes peab viljatusravi kulud ise maksma. Noorematel naistel, kellel on viljatusraviks meditsiiniline näidustus, tasub kulud Haigekassa. Ligi pooled viljatusravi tsüklitest teostati 34aastastele ja noorematele.

Sarnaselt eelnevatele aastatele siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. Samas on mitme embrüo siirdamine ühe protseduuri käigus võrreldes eelnenud aastaga vähenenud – kahe embrüo siirdamine 8,2 ja kolme embrüo siirdamine 16,9 protsendi võrra. Ühe embrüo siirdamine on kasvanud 11,2 protsenti.

Kõige sagedamini – 40 protsendil juhtudest – kasutati viljatusravis meetodit intratsütoplasmaatiline injektsioon (ISCI), mida kasutatakse mehe viljatuse korral. Järgneb külmutatud embrüo (FET) siirdamise kasutamine (33 protsenti viljatusravi ravitsüklitest).

Viljatusravi kasutamine küll langes, kuid sotsiaalministeeriumi kulud viljatusravile mullu seejuures oluliselt ei muutunud. Viljatusravi kulu oli 1,544 miljonit eurot, mida on 0,7 protsenti vähem kui 2015. aastal.

Kehavälist viljastamist puudutavad andmed leiab siit.