Iga kümnes vastsündinu jäi mullu vaktsineerimata

Vaktsineerimisprobleemid ilmnevad peamiselt madala sissetulekuga maades. Foto: Caro / Scanpix

12,9 miljonist 2016. aastal sündinud lapsest kümmet protsenti difteeria-teetanuse-läkaköha vastu ei vaktsineeritud.

Lisaks esimese vaktsineerimise ärajätmisele, jäeti vahele 6,6 miljoni väikelapse teine või kolmas vaktsineerimiskord nimetatud haiguste vastu, teatas WHO. 

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO ehk World Health Organization) ja UNICEFi (The United Nations Children's Fund) värskeimast uuringust selgus, et igal kümnendal mullu sündinud lapsel on oht haigestuda surmavatesse haigustesse nagu difteeriasse, teetanusse ning läkaköhasse.

WHO immuniseerimise, vaktsineerimise ja bioloogiliste ainete direktor dr Jean-Marie Okwo-Bele ütles, et vaktsineerimata jäävad enamasti lapsed, kelle andmed pole tervishoiusüsteemidesse sisse kantud. «Tõenäoliselt pole nad saanud kasutada lisaks vaktsineerimisele ka teisi elementaarseid terviseteenuseid,» lisas ta.

Vaktsineerimine ennetaks 2–3 miljonit surma aastas. 

Vaktsineerimist takistab kehv tervishoiusüsteem

Alates 2010. aastast on ettenähtud vaktsineerimiskava täitjate arv püsinud 86 protsendil, ülemaailmne eesmärk on saada see 90 protsendini.

Kui tahetakse tõsta vaktsineeritute koguarvu, tuleks Okwo-Bele sõnul tegeleda tervishoiusüsteemide laiendamisega selliselt, et need oleks kõigile kättesaadavad.

WHO 194 liikmesriigist 130 on saavutanud taseme, kus vähemalt 90 protsenti riigi väikelastest on difteera-teetanuse-läkaköha vastu vaktsineeritud ettenähtud kolmel korral. Et saavutada maailmas 90protsendiline vaktsineerimise kaetus, tuleks 64 riigis vaktsineerida kokku veel kümme miljonit väikelast.

Nendest lastest 7,3 miljonil puuduvad eluks vajalikud riided, ravimid, toit jne. Mitmetes riikides toimub ka sõda. Neli miljonit neist lastest elavad kolmes riigis – Afganistanis, Nigeerias ja Pakistanis –, kus vaktsineerimisvõimalused on kriitilised ning levib lastehalvatus.

Uued vaktsiinid on liiga kulukad

Hiljutised uued vaktsiinid pole veel jõudnud 50 protsendini maailma väikelastest. Uusimad vaktsiinid kaitsevad mitmete tapvate haiguste vastu, nagu ägeda kõhulahtisusena väljenduv rotaviirus ning kopsupõletik. Mõlema haiguse vastu vaktsineerimise vähendaks oluliselt alla 5-aastaste laste surmasid.

Mitmed keskmise ja madala sissetulekuga maad ei ole jõudnud uusi vaktsiine kasutusse võtta, sest enamasti ei saa nad väljastpoolt riiki rahalist abi ja nende tervishoiuteenuste eelarved on liiga väiksed, et katta uute vaktsiinide kulusid.

Mullu suutsid kaheksa riiki difteeria-teetanuse-läkaköha vastu vaktsineerida vähem kui 50 protsenti oma väikelastest. Nende hulka kuulusid:

• Kesk-Aafrika Vabariik,
• Tšaad,
• Ekvatoriaal-Guinea,
• Nigeeria,
• Somaalia,
• Lõuna-Sudaan,
• Süüria,
• Araabia Ühendemiraadid,
• Ukraina.