Reproduktiivmeditsiini professor: mida teha, et Eestis rohkem kunstlikke viljastamisi õnnestuks?

Kunstliku viljastamise teel saadud kolmikud. Foto: Caters News Agency/Scanpix

Kui TAI värske statistika järgi õnnestub Eestis 28 protsenti kunstliku viljastamise protseduuridest, siis Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumetsa sõnul oleks võimalik tulevikus tõsta seda 5 kuni 10 protsendi võrra.

Miks IVF tehnoloogiad Eestis edasi ei arene?

Salumetsa sõnul on 28-protsendiline kunstlike viljastumiste õnnestumine Euroopa keskmine tulemus. Reproduktiivmeditsiini professori hinnangul võib arengut takistada näiteks see, et haigekassa hind ei kata võimalikke arendusi ja moodsate tehnoloogiate kasutuselevõttu. Ta lisas, et võib-olla kasutavad ka haiglad IVF tulu teiste valdkondade toetamiseks.

Samuti on haigekassa ainukene teenuse tellija ja uued protseduurid ei lisandu professori sõnul haigekassa hinnakirja. «Seega haigekassa ei tasu ja patsiendid ka üldjuhul ei soovi ise maksta uute teenuste eest,» selgitas Salumets.

Üks probleem seisneb ka embrüote geneetilises kontrollis enne siirdamist. Salumets tõdes, et Eestis on tehtud praegu esimesed protseduurid ning on oodata laiemat kasutamist, kuid protseduuride hind on kõrge ja haigekassa nende eest ei maksa.

Ka ei kasutata Eestis aktiivselt emaka limaskesta uuringuid, mis võimaldavad enne IVF protseduuri täpselt paika panna siirdamiseks sobiva päeva. Seegi on üsna kallis.

Eestis puudub ka tendents kasvatada embrüoid nn intelligentsetes inkubaatorites, mis filmivad ja analüüsivad embrüote arengut ning arvuti valib välja kõige parema kvaliteediga embrüod. See nõuab kallist aparatuuri, kuid on samas välismaal üha populaarsem.

Peamine bioloogiline põhjus on Salumetsa hinnangul aga ikkagi see, et IVF embrüotes võib esineda kromosomaalseid vigu, mis takistavad embrüo pesastumist ja see omakorda suureneb naise vananedes. Lisaks esinevad probleemid emaka limaskesta kvaliteedis.

Mõlema probleemi diagnostikaks on võimalused (embrüote geneetiline kontroll enne siirdamist ja emaka limaskesta uuringud) olemas, kuid neid Eestis aktiivselt ei kasutata «Kui seda teha, siis võiks rasestumise tase Eestis tõusta IVF protseduuris 5-10 protsendi võrra ja tegemata jääb palju ebaõnnestunud IVF kordusprotseduure.»

Reproduktiivmeditsiini professori hinnangult peaks Eesti võtma julgemalt kasutusele uusi tehnoloogiaid. Ta nentis, et kui 20 aastat tagasi olime Baltimaades esirinnas, siis praegu areneb Läti oluliselt kiiremini.

Kunstlike viljastamise statistika kohta saad pikemalt lugeda siit.