:format(webp)/nginx/o/2017/07/20/6909691t1hca4d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/21/6914631t1h8132.jpg)
Mõnikord võib isegi jahedal suveõhtul külmetades välja lüüa põiepõletik, mis tekitab ebamugavusi ja kimbutab suurt osa naistest.
Tervisenõu: kuidas ravida paljusid naisi kimbutavat põiepõletikku?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab naistearst Ivo Saarma.
Põiepõletikku tekib naistel nii suvel, sügisel kui ka talvel. See on üks sagedamini esinevaid probleeme naistel. Soodumuse põiepõletiku tekkeks loovad naise kuseteede anatoomilised iseärasused. Nimelt, erinevalt meestest, on bakteritel lihtsam pääseda põide, sest kuseteed on lühikesed.
Enamikel naistel on olnud elus vähemalt üks episood, kuid mõnel protsendil naistest kujuneb see tõeliseks nuhtluseks. Rohkem esineb haigust fertiilses eas, aga see ei ole reegel, põiepõletik võib tekkida ka kõrges vanuses.
Kui tegemist on põiepõletikuga, on naise enesetunne enam kui kehv. Põiepõletiku esmased nähud on sage, valulik või põletustundega urineerimine. Väga ägeda põiepõletiku korral võib uriinis leiduda isegi verd.
Miks põiepõletik tekib?
Külmetamine on kõige tuntum provotseeriv faktor. Suvel külm merevesi, külm tuul, külma kivi peal istumine ja talvel mitte ilmale kohane riietumine – need on tegurid, mis nõrgestavad organismi kaitsevõimet ja loovad soodsa olukorra haigestumiseks.
Riskiteguriteks on veel sagedased tupepõletikud. Samuti on oluline teada, et ka seksuaalsel teel levivad haigused võivad esmalt alata põiepõletiku tunnustega. Rolli mängib ka seksuaalelu iseloom, näiteks naistel, kel on olnud partneri vahetus, tekivad sageli põiepõletikule viitavad ärritusnähud.
Ka rasedus on seisund, kus naistel on oluliselt suurem soodumus kuseteede infektsiooni tekkimiseks.
Omal käel ravida ei tasu
Üks põhiline viga mida tehakse on, et võetakse paar päeva rohtu ehk seni kuni esmased sümptomid ära kaovad. See on viga. Kui tahetakse, et haigus ei korduks, peab esmane ravikuur olema pikem, näiteks korduvate põletike puhul paar nädalat.
Ravimeid on erinevaid ja neid tohib määrata ikkagi meedik, kes oskab selgitada ning oluline on täpselt jälgida ravimi kasutamisjuhendit. Ravi alustatakse sageli lihtsamatest preparaatidest, mis ei tarvitse kuuluda antibiootikumide hulka.
Pean oluliseks, et enne ravimääramist tehtaks uriinist bakterite külvi proov, et hiljem saaks vajadusel ravi korrigeerida ning bakteri olemasolul on vajalik ka ravitulemuse kontrollimine.
Eriti hoolikas peab olema rasedaga, sest siis on lihtne tekkima olukord, kus põletik võib edasi minna neeruvaagnatesse. Sageli need, kes põletikku omal käel ravida püüavad, saavad tulemuseks kroonilise põiepõletiku või selle kordumise. Ja seda on juba märksa raskem kontrolli alla saada.
Esmane ravi võib olla looduslik
Kui valu on suur ja arsti vastuvõtule pole kohe võimalik pääseda, siis tasub võtta apteegist taimse päritoluga preparaate või valuvaigisteid. Apteegid pakuvad erinevaid neeruteesid , näiteks leesikast või taimesegudest, millel on põletikuvastane ja antiseptiline toime. Rohke joomine on lausa näidustatud, et uriin ei oleks liiga kontsentreeritud. Soe vann võib samuti vaevusi leevendada. Paraku nende vahenditega end enamasti terveks ei saada.
Perearst on see, kes on ilmselt on kõige kättesaadavam, suudab diagnoosi panna ning ravi määrata.
Mida teha kui haigus kordub?
Kellel on põiepõletikeks soodumus, peaksid vältima külmetamist ja külma vette minemist. Aeg-ajalt võiksid kroonilised põdejad käia perearsti juures uriinis sisalduvaid baktereid kontrollimas. Samuti on oluline käia günekoloogilises kontrollis.
Kui haigustunnuste kompleks hakkab korduma, tuleks mõelda, kas põiepõletiku sümptom võib olla põhjustatud muust haigusest, näiteks põiekivid, põie endometrioosist või muust.