Meditsiiniline ime: Aafrika poisil taandus HIV

Lõuna-Aafrika poisil taandus HIV pärast esimest ravi ning ta elab ligi üheksa aastat ilma ravimiteta. Foto on illustreeriv. Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Üheksa-aastane Lõuna-Aafrika poiss, kellel diagnoositi HIV ühekuuselt, elab praeguseni ravita ja haigus on taandunud.

Tegu on esmakordse teadaoleva juhusega Aafrikas, kus lapse organism kontrollib HIVi ilma ravimita. Peale esimest diagnoosimist ühekuuselt määrati poisile 40 nädala pikkune retroviirusevastane ravi (ART ehk antiretroviral treatment), vahendab CNN.

Pärast seda lapse tervist ainult jälgiti ning uut ravi ei määratud. 2015. aastal tehtud vereanalüüsid näitasid viiruse taandumist organismis. Poisi vereproove testiti tagasiulatuvalt ning selgus, et HIV hakkas taanduma pärast esmase ravi lõppemist.

Juhtum on erakordne

Ravi katkestati siis põhjusel, et tegemist oli uuringuga, mis püüdis vähendada HIVi nakatunud imikute suremust ja vajadust elukestvaks raviks ravides neid varases eas ARTiga.

«Tegu on harukordse juhtumiga,» ütles poisi arst dr Avy Violari, kes on Lõuna-Aafrikas asuva Witwatersrandi ülikooli pediaatriakliiniku kliiniliste uuringute juhataja vastsündinute HIVi uuringute osakonnas.

«Selliste juhtumite tundmaõppimisega loodame leida lahenduse, mille abil HIVi haiged ei vajaks enam ravi,» ütles Violari.

HIVi vastu ei leidu vaktsiini ning elukestva raviga kaasnevad mürgistusoht, kõrvalmõjud ja vajadus igapäevaseks tervise jälgimiseks.

Poissi raviti ühekuuselt

Poiss võttis osa 2005–2011 toimunud uuringust, milles vastsündinud HIVi nakatunud lapsi raviti antiretroviirusega (Children with HIV Early Antiretroviral Therapy ehk CHER). Uuringu eesmärk oli varajase raviga välja selgitada, kas HIVi haigete surmajuhtude arvu on võimalik vähendada ning kas varajane ravi võimaldab lastel tulevikus ravist teatud perioodideks loobuda.

Uuringus osales kokku 370 HIVi nakatunud vastsündinut, kes said ARTi ravi 40 või 96 nädalat.

Kolmas grupp lapsi sai tol ajal ettenähtud standardset ravi, mis lähtus viiruse kahjustatud immuunrakkude – CD4 rakkude – arvust. Praegu on ettenähtud, et ravida tuleb olenemata nende rakkude hulgast.

Beebieas ravi saanud vajavad vähem ravi

Lastel, kes said ravi 40 või 96 nädala jooksul, vähenes suremus 76 protsenti ning HIVi areng taandus teatud määral 75 protsendil. Standardset ravi saanud laste suremus aga tõusis, mistõttu nende ravi sel viisil peatati.

Varajast ravi saanud lapsed vajasid uuesti ravi kahe kuni nelja aasta pärast, rääkis doktor Violari. Tema sõnul pole hinnanguliselt 10 last praeguseni uuesti ravi vajanud, sest viiruse hulk veres on nii väike, et kliinilises mõistes on nad terved.

Viiruse kogus üheksa-aastase poisi veres on aga tuvastamatu. «See laps on ainuke, kelle puhul viirus on taandunud,» lausus Violari ja lisas, et tema rakkudes on näha viiruse osakesi, kuid need ei suuda enam paljuneda. Violari loodab, et see jääbki nii.

Ülemaailmselt on selliseid juhtumeid kolm

Üheksa-aastane Lõuna-Aafrika poiss on teadaolevalt kolmas laps, kellel varajase ART raviga on suudetud pikaajaliselt taandada HIV organismist.

Esimene juhtum pärineb Mississippist, kus HIVi nakatunud tüdruk sai 2010. a. 30 tundi pärast sündi regulaarselt ravi kuni ta sai 18-kuuseks. Viirus lõi tal uuesti välja 27 kuu vanuselt. See purustas lootused funktsionaalseks HIVi raviks.

Järgmiseks oli 2015. aasta juhtum Prantsusmaalt pärit lapsest, kes sai ARTiga ravi kohe peale sündimist kuni ta sai kuueaastaseks. Praeguseni pole viirus tema verest leitav.

Doktor Violari rõhutas, et need juhtumid on väga haruldased ning HIVi haigestunud ei peaks üldiselt ravist loobuma.

Teada on ka kolmest täiskasvanust – kaks Bostonist ja üks Berliinist –, kellel HIV on taandunud kuid, kes pole seda saavutanud varajase raviga ning vajavad regulaarset luuüdi siirdamist. Praeguseks on HIV uuesti organismis uuesti levima hakanud mõlemal Bostoni patsiendil, kliiniliselt terve on seega vaid Berliinist pärit Timothy Ray Brown.

Asi polnud niivõrd ravis, kuivõrd organismi eripäras

CHER uuringut rahastas riiklik tervishoiuinstituut, mille alla kuuluva riikliku allergia ja nakkushaiguste instituudi direktor on Dr. Anthony Fauci. Fauci ütles, et ravi tulemus on oluline ja raviviis efektiivne, kui viirusest taandunud väikelaste hulk oleks olnud suurem.

Üheksa-aastane poiss on tema sõnul erand ja erandeid leidub kõikides uuringutes. Sellega nõustub ka poisi arst Violari. Nad on ühel meelel, et viirus taandus tänu bioloogiliste immuunsüsteemi iseärasuste ja ART koosmõjule. 

Eesmärk on vähendada ravisaamisperioode

Nüüd plaanivad arstid uurida, missugused erinevused on ravi saanud laste organismides võrreldes poisiga, kellel viirus täielikult taandus.

Selle teada saamise tagajärjel oleks võimalik täiendada vaktsiine või leida uusi ravimeetodeid. «Me saaksime leiutada ravimi, mida anda inimestele koos ARTiga nii, et nad lõpuks ei vaja enam ART ravi,» ütles Violari.

Violari ja Fauci sõnul on läbimurde lootus kauge, kuid tõenäoline. «Meil on olemas tulemus, me peame välja mõtlema, kuidas see tulemus tekkis,» ütles Fauci.

HIViga elab kaks miljonit last

Maailma terviseorganisatsiooni andmetel areneb HIVi nakatunult sündinud väikelastel viirus paari kuu jooksul, misjärel lõppeb sageli surmaga.

Ühinenud rahvaste organisatsiooni HIVi/AIDSi ühisprogrammi (the Joint United Nations Programme on HIV/AIDS ehk UNAIDS) kohaselt suri 2015. aastal AIDSiga seotud haigustesse 110 000 last. Lastearstid muretsevad elukestva ravi tervist kahjustavate kõrvalmõjude pärast lastel, kes ellu jäävad.

UNAIDSi andmetel elas 2015. aastal HIViga enam kui 1,8 miljonit last ja esmakordselt haigestusid 150 000 last.