Lihtne test, millega ise oma silmade tervist kontrollida

Kollatähni degeneratsiooni on raske niisama õigel ajal avastada, sest üks silm kompenseerib teise silma nägemise halvenemise. Foto: Panther Media/Scanpix

Ühe levinuma silmahaigusele, kollatähni degeneratsioonile, saab jälile Amsleri nägemistesti abil.

Kollatähni ehk maakula degenratsioon (AMD) on üks sagedamini esinevaid vananemisega kaasnevaid silmahaigusi, selle koduseks diagnoosimiseks sobib lihtne Amsler test, kirjutab Silmatervis.

Maakula ehk kollatähn võimaldab meil lugeda või tunda ära nägusid ja teha kindlaks värve. Maakula ümbritseva võrkkesta retseptorid annavad meile usaldusväärse ruumilise orientatsiooni.

Kontrolli ise oma nägemist:

Amsler test Illustratsioon: silmatervis.ee

Juhised testi tegemiseks:

1. Asetage Amsler test silmadest 30 cm kaugusele
2. Kasutage oma lugemisprille, kui kannate neid ka muidu
3. Katke käega üks silm kinni
4. Vaadake ruudustiku keskel asuvale täpile
5. Nüüd täpile ja kogu aeg ainult täpile vaadates veenduge, et kõik jooned on sirged ja ruudud ühesuurused
6. Nüüd korrake sama testi teise silmaga 
7. Juhul, kui avastate, et mõned ruudud on moondunud, udused või kuidagi teistmoodi, siis minge silmaarsti vastuvõtule

Võimalikud testi tulemused Illustratsioon: silmatervis.ee

Kollatähni degeneratsiooni ja vanusega seotud nägemise halvenemise riskifaktorid

• Vanus: Kui jääme vanemaks, siis suureneb AMD risk oluliselt. 50-aastastel on hinnanguliselt risk 2 protsenti. 75. Eluaastaks tõuseb risk 30 protsendini.
• Pärilikkus: Kelle lähedastel pereliikmetel on diagnoositud AMD, on suurema riskiga.
• Suitsetamine: Suitsetamine suurendab AMD-sse haigestumise riski.
• Veresoonkonna haigused: näiteks kõrge vererõhk või südamehaigused on seotud silmade halvenenud vereringega, mis omakorda mõjutab nende hapniku- ja toitainete sisaldust.
• Sugu: Naistel on AMD tekkimise risk suurem.
• Päike: oluline pikemaajalisem ning intesnsiivsem kokkupuude valguskiirgusega silmi  UV kiirte eest kaitsmata.
• Makulaarse pigmendi vähenenud tase: õhuke kaitsepigmendi kiht ei kaitse maakulat.
• Ülekaalulisus: maakula rasvlahustavad karotenoidid, luteiin ja zeaksantiin ei suuda enam piisavas ulatuses silmani jõuda muudatuse tõttu rasvade ainevahetuses.
• Toitumine: antioksüdantide puudus (nt C-vitamiin, E-vitamiin, beeta-karoteen, seleen) soodustab vabade radikaalide mõju, kahjustades maakulat ja/või kurnates tervist.

      Loe rohkem kollatähnist ja AMD-st Eesti nägemistervise kodulehelt.