Räpane teekond koju: enamasti ei puhastata ootepinke ega ukselinke kunagi

Karin Kivipõld
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bakterid levivad kõige paremini õhus ja teiste inimestega kokkupuutel.
Bakterid levivad kõige paremini õhus ja teiste inimestega kokkupuutel. Foto: Shannon Fagan / Panthermedia / Scanpix

Mikroobe leidub arvukalt kohtades, kus liigub palju inimesi. Käsipuust kinni hoidmine bussis võrdub 10 000 inimesega käe surumisega.

Samas, ei ole käsipuud või üldkasutatavad pinnad uuringute kohaselt märkimisväärsed haiguste edasikandjad, vahendab uudisteportaal Stuff.

New Yorgis Weill Cornelli kolledžis tehtud uuringust selgus, et kuigi ühistranspordis leidub sadu mikroobe, pole enamik neist kahjulikud.

Kõvad pinnad on puhtamad

Massey ülikooli elu-uuringute vanemlektor doktor Barry Palmer ütles, et mikroobid võivad käsipuul elus püsida ühest minutist kuni kahe tunnini.

Tema sõnul on kõvad pinnad hügieenilisemad, näiteks hõbe on koostiselt mikroobivastane. «Roostevabad ja värviga kaetud pinnad on samuti hügieenilisemad, kuid ei tapa mikroobe nagu hõbe,» sõnas Palmer.

Ta lisas, et pehmed materjalid koguvad mustust märksa rohkem.

Kangastes asuvad bakteripesad

Bussides, rongides, taksodes asuvad kangaga kaetud istmed on pisikutele hea kogunemispaik. «Bakterid elavad kauem orgaanilistel materjalidel, näiteks puuvillas,» ütles Palmer. Kui materjal on imav, elavad bakterid seal samuti kauem kui veekindlal pinnal.

Uuringu ZipJet Dirty Cities Indexi kohaselt on kõige räpasemad pinnad takso istmed, millel leidub rohkelt enterobaktereid ja enetrococce, mida seostatakse E. Coli ja Salmonellaga.

Puhtaimad istmed olid Uberi autodes, kus süljes või väljaheites olevaid baktereid ei leitud ning bakterid leidus kokkuvõttes vähe.

Räpaseimad pingid on ootejaamades

Ootepinke bussi- ja rongijaamades ei puhastata tõenäoliselt kunagi. Ometi puutuvad inimesed nendega kokku igapäevaselt.

Kõik pinkidel olevad bakterid ei pärine siiski inimestelt. Leidub baktereid, mis levivad näiteks vihmaveega või kanalisatsioonis ja põhjustavad nakkushaigusi.

Bakterite «mesitaru» elutseb telefonil

Ajakirja The Wall Street Journali kohaselt kannavad inimesed 20–30 protsenti levitatavatest bakteritest telefoniekraanile sõrmedega. Telefoni võib nimetada n-ö bakterite mesitaruks.

Kui katsutakse istet, telefoni, uuesti istet ja uuesti telefoni ja seejärel pestakse käsi, siis telefoni enamasti vahepeal ei puhastata. 

Ukselinke ei puhastata

Enamasti ei puhastata ukselinke ei tualetis ega kontoris ning nendel levivad bakterid. Kõige vähem baktereid võib leiduda metallist käepidemetel klaasist ustel, sest neid puhastatakse kuna plekid ja sõrmejäljed paistavad neilt rohkem välja.

Pisikud levivad õhus

«Kokkupuutumine teiste inimestega on kõige ebahügieenilisem osa tööpäevast,» ütles Palmer. Nakkuste peamiseks põhjustajateks on kehavedelikud, mis piiskadena inimeste vahel levivad.

Vahet ei ole, mida puututakse – sest bakterid ja viirused levivad õhus. Üks aevastus võib suletud ruumis pisikuid levitada veel tunde pärast aevastamist.

Regulaarse suhtleja immuunsüsteem võib aga arendada välja vastupanuvõime mittenakatumiseks õhus levivatesse haigustesse.

Kuidas vältida bakterirohketes kohtades haigestumist?

  • Pese käsi tööle jõudes.
  • Pese käsi õigesti – tee käed vee ja seebi kokku ning loputa kuuma veega, et tappa rohkem baktereid.
  • Kuivata käsi.
  • Pese riideid sageli.
  • Ära puutu musti pindu suu, silmade, nina ja lahtiste haavadega.

Kokkuvõttes on suurim ohuallikas õhk, mida sisse hingatakse, kuid selle suhtes ei saa inimene palju ette võtta. Katkise nahaga musta pinna puutumine tõenäoliselt ei tee midagi hullu, sest naha funktsioon ongi hoida eemal viiruseid ja baktereid.

Tagasi üles