:format(webp)/nginx/o/2017/07/20/6909691t1hca4d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/27/6930897t1h95c5.jpg)
Erinevad uuringutulemused on näidanud, et aevastamine tekib, kui inimene liigub hämarast valgusest eredasse või näiteks keerab näo päikesevalguse poole.
Päike ajab aevastama, aga miks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Washingtoni ülikooli pediaatriaprofessor Roberta A. Pagoni sõnul aevastab valgusest, eriti päiksevalgusest, tingitult 18–35 protsenti maailma elanikest, vahendab portaal Scientific American.
Inglise keeles nimetatakse valguse tekitatud aevastust photic sneeze reflex’iks (PSR). Et see on geneetiline, teatakse juba 25 aastat. Inimese aevastuste arv on ettearvatav tulenevalt sellest, kuidas aevastavad tema pereliikmed.
Inimene aevastab tavaliselt alati ühtemoodi ja enamasti kaks või kolm korda järjest.
Valgusest tingitud aevastamine võib olla ka ohtlik. Seda näiteks sõidukijuhtidel, kes tunnelist päikesevalguse kätte sõidavad. Viimasel ajal on pööratud selles osas tähelepanu ka pilootidele.
Militaarasutuste tehtud uuringutest selgus, et PSR ei teki kindla pikkusega valguslainetega kokkupuutel ning seda pole võimalik ära hoida kindlate valgust filtreerivate läätsedega. PSRi põhjustab hoopis valguse intensiivsus. Virvendavat valgust PSRi tekitajaks ei peeta.
Kuidas täpsemalt valgus aevastama ajab, on praeguseni teadmata.
Loe aevastamise kohta siit.