Depressioon kahekordistab riski surra pärgarteri haigustesse

Värskest uuringust selgus, et depressioonil on pärgarterihaigusega diagnoositute suremusele suur mõju. Foto: Monkeybusiness Images / Panthermedia / Scanpix

Teadlased leidsid, et kõikidest surma riskifaktoritest nagu  südamepuudulikkus, diabeet, kõrgvererõhutõbi, neerupuudulikkus, südameatakk või insult, oli depressioon oli mõjukaim.

European Heart Journal avaldas uuringu, mille kohaselt pärast südameataki saamist või diabeedi põdemist oli vaimne häire suurem surma riskifaktor kui vanus, vahendab Independent. 

Seda nii juhul, kui inimene haigestus depressiooni enne koronaararteri haiguse diagnoosimist kui ka pärast seda.

Depressiivse perioodi pikkus rolli ei mänginud

Pärg- ehk koronaararter on südameseina verega varustav aordi haru.

Uuringus jälgiti 25 000 koronaalarteri diagnoosiga inimest 10 aasta vältel. Umbes 15 protsendil neist tekkis depressioon.

Südame- ja veresoonkonnahaiguste epidemoloog doktor Heidi May Intermountaini meditsiinikeskuse südame instituudist ütles, et polnud vahet, kui pikk või lühike oli depressiivne episood – depressiooniga patsientidel oli kaks korda suurem risk surra kui neil, kel vaimset häiret ei esinenud.

«Oleme teinud mitmeid depressiooniga seotud uuringuid ja oleme otsinud seoseid aastaid,» ütles May.

Enamik patsiente haigestus aasta pärast diagnoosimist

Rohkem kui 2600 patsiendist 27 protsenti haigestus kliinilisse depressiooni aasta pärast pärgarteri haiguse diagnoosimist.  Viie aasta möödudes oli haigestujaid juba 37 protsenti.

Põhjust, miks suremus depressiooniga patsientide seas suurenes, ei avaldatud. Doktor May pakkus, et depressiivsed inimesed ei pruukinud oma raviplaani jälgida sama hoolikalt kui vaimselt terved inimesed.

«Teame, et depressiooniga inimesed võivad vastumeelselt suhtuda ravimite võtmisesse ning tõenäoliselt ei järgi tervislikku dieeti ega treeni regulaarselt,» ütles May. Ta lisas, et sellised inimesed teevad

Depressiooni tuleks kontrollida nagu kolesterooli

May sõnul tuleks uuringust järeldada, et pärgarteri haigusega diagnoositud patsiendi tervist tuleb jälgida sõltumata sellest, kui kaua aega haigus diagnoositi.

Tema sõnul ei ole depressioonioht seljatatud ühe aasta möödudes diagnoosimisest ning vaimset tervist tuleks jälgida samamoodi nagu kolesteroolitaset veres.  

Loe südame pärgarteri lubjastumise kohta Kliinik.ee'st.