Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Hambaarst vastab: miks plommid ajapikku värvi muudavad?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kuigi hammastesse asetavad täidismaterjalid on vastupidavad, peab meeles pidama, et need ei kesta igavesti. | FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Hambaarst Katrin Kallastu seletab miks muutuvad plommid hallikaks, miks hammas peale ravi tuikab ja kas hammaste täiendab puhastus hambaarsti juures on vajalik.

Nordic hambakliinikus töötav Kallastu vastab Postimehe terviseportaali üleskutse peale saadetud küsimustele hambaravist.

Hambaarst Katrin Kallastu | FOTO: Erakogu

Miks muutuvad plommid ajapikku hallikaks?

Kuigi hammastesse asetavad täidismaterjalid on vastupidavad, peab meeles pidama, et need ei kesta igavesti. Ühe tavalise täidise eluaeg on hea hügieeniharjumustega patsiendil 5-10 aastat. Täidiste tumedaks muutumine võib tuleneda mitmest faktorist – esiteks võib täidise äär olla lahti ning täidise alla on tekkinud sekundaarne kaaries ehk uus hambaauk, mistõttu muutub täidis tumedamaks.

Teiseks oluliseks teguriks, mis muudavad täidiste värvi, on mitmed toiduained nagu punane vein, kohv, tee ning harjumused, näiteks suitsetamine, halb suuhügieen.

Kaariese puhul vajab antud täidis kindlasti vahetamist, kuna kaaries progresseerub ning ravimata jätmisel vajab hammas lõpuks juureravi või halvimal juhul võib päädida sellega, et antud hammast ei ole võimalik enam üldse päästa.

Kui täidis on värvunud toidust või inimese harjumuste tõttu, siis tekkinud pigmentidest muutub täidise värvus aina tumedamaks. Esteetika ja võimaliku hambaaugu progresseerumise vältimiseks on soovitatav antud täidis lasta vahetada uue vastu.

Kas hambaid tuleks hambaarsti juures täiendavalt puhastada?

Kui patsient külastab hambaarsti näiteks kord aastas, on võimalik hinnata, kas hammaste professionaalset puhastust on vajalik teostada ning kui on, siis kui tihedalt. Hammaste täiendav puhastamine ei ole vajalik, kui patsiendi hambad on puhtad ja hambakattu ning hambakivi ei ole.

Üldiselt tekib siiski kahjuks suuremal osal patsientidest hambakivi – mineraliseerunud hambakatt, mida kodus harjaga enam kätte ei saa. Siinkohal võib igemehaiguste tekkes roll olla nii geneetikal kui ka üldtervisel, kuid igemehaiguste puhul, mille sümptomiteks on veritsevad igemed, hambakivi, taandunud lõualuu ning hävinenud hammaste kinnitusaparaat, on siiski tegu lihtsalt valede hügieeniharjumustega.

Inimestel, kellel on hambakivi, soovitatakse käia kontrollis ja hammaste puhastuses iga kuue kuu järel, kuna sellisel juhul on protseduur nii rahakotisõbralikum kui ka patsiendile lihtsam. Hammaste puhastust teevad enamik hambaarste.

Miks võib hammas peale ravimist tundlik olla ja isegi valutada?

Hammast katab inimorganismi kõige tugevam kude - hambaemail. Selle all, hambas sees, on dentiin ehk hambasäsi, mis on tunduvalt pehmem kude ning kohe vahetult selle all asub hamba pulbiruum ehk siis hamba n-ö katlaruum, kus asuvad närvid ja veresooned.

Tihti on nii, et hamba välispinnal asetsev hambaauk ei levi emaili tugevuse tõttu mööda hamba pinda laiali, vaid uuristab tee läbi emaili ning hakkab arenema hoopis tunduvalt pehmemas dentiinikoes. Tihti, kui hambaarstid hakkavad seda nn väikest emailis asetsevat auku puurima, siis ilmnebki, et hamba sees on kaaries teinud ulatuslikku kahju ning kahjustunud kude on tunduvalt rohkem. Ravi eesmärgiks on aga kogu infitseerunud ja kahjustunud hambakoe eemaldamine, sest maja ei saa ehitada lagunenud vundamendile. Sama lugu on ka hambatäidistega.

Valu on normaalne

Kui hambaauk ulatub hambanärvi lähedale, ulatub närvi lähedale ka hambasse asetatav täidis. Mõnda aega kestev hamba tuikamine või valu kokku hammustamisel on sellisel juhul normaalne vastus raviprotseduurile. Paljudel juhtudel need kaebused kaovad ning siis on õnnelikud nii arst kui ka patsient, et hammas õnnestus elusana päästa. Selline tundlikkus peaks mööduma paari nädalaga. Kui aga hammas valutab ka öösiti,on vajalik teostada juureravi, mille käigus eemaldatakse hambanärv ning juurekanalid puhastatakse ja täidetakse.

Mitte kunagi ei suretata hammast juba igaks juhuks ette ära. Pigem on siis ravitaktikaks hammaste dünaamika ja kaebuste jälgimine ajas. Peab meeles pidama, et hammast suretada ja juureravi teha jõuab vajadusel alati.

Miks ei ole kõigil hambaarstidel hinnakirja ehk siis miks saab alles pärast tehtud tööd teada, palju patsient maksma peab ning ei saa hinna järgi hambaarste valida?

Ravi täpse maksumuse hindamiseks on võimalik lasta endale koostada personaalne raviplaan, kust saab ülevaate, mis ravi on vajalik teostada ning milline on konkreetsete tööde maksumus. Kahjuks esineb ka hambaravi käigus komplikatsioone, mida ei ole alati võimalik ennustada, seetõttu ongi ka raviplaanis esitatav maksumus hinnanguline. Kuid eelkõige on siiski võtmesõnaks arsti ja patsiendi omavaheline suhtlus. Patsiendil on võimalus vajadusel ka arstilt visiidi alguses küsida, milline raviprotseduur teda ees ootab ning mis kujuneb eeldatavaks ravimaksumuseks.

Tagasi üles