Erivajadusega inimesed õpetavad kannatlikkust, sallivust ja hoolimist

Erivajadusega inimesed tunneksid end kogukonnas elades turvalisemalt ning neil oleks rohkemad arenguvõimalused. Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Psüühilise erivajadusega inimeste elamine kogukonnas pole oluline ainult neile, vaid ka inimestele nende ümber. 

Eesti loob lähiaastatel psüühilise erivajadusega inimestele nüüdisaegsemad elutingimused, mis annavad rohkem võimalusi ühiskonnaelus osalemiseks. Nii saavad paljud erilised inimesed paremad elamis-, õppimis- ja töötamisvõimalused. 

Sotsiaalministeerium toob oma blogis välja seitse põhjust, miks on oluline, et psüühilise erivajadusega inimesed elaksid kogukonna keskel.

1. Inimlikum lähenemine ja väärikas elu! Psüühilise erivajadusega inimese vajadused ei erine palju igast teisest tänaval vastu tulevast inimesest: ka nemad soovivad tunda ennast oluliste ja kaasatutena ning iga inimene peab saama elada väärikalt ja võimalikult iseseisvalt.

Siiani on psüühiliste erivajadustega inimesed elanud suurtes erihooldekodudes, aga eesootavate uuenduste eesmärk on paremate elamistingimuste pakkumine kogukonnas või seostatuna selle lähedal.

2. Igaühel meist on mingi anne. Psüühilise erivajadustega inimestel on omad oskused, mida saab arendada. Nendega peab olema vahel ehk natuke kannatlik, aga see-eest teevad nad õpitut suure hoole ja armastusega. Olles ühiskonda rohkem kaasatud, on psüühilise erivajadusega inimestel paremad võimalused õppida ja oma eluga iseseisvamalt hakkama saada. See võimaldab erivajadustega inimestel elada täisväärtuslikku elu ja anda omapoolne panus ühiskonda.

3. Sidemed lähedastega tugevnevad. Kui psüühilise erivajadusega inimesed saavad elada kogukonna keskel, oma perele ja sünnikodule lähedal, anname neile toetava keskkonna ja armastavad inimesed.

Pidev kodust kaugel viibimine ja lähedaste eemalolek tekitab stressi ja võtab inimeselt ära kuuluvustunde. Iga tugi ja siiras tunnustav sõna kõige lähedasematelt inimestelt võib teha tohutul määral head, mida enamasti ei suuda asendada ükski hooldaja, ükskõik kui pädev ja hooliv ta on.

4. Kogukond pakub arenguks vajalikku tuge. Oluline on toetada nende individuaalset arengut, sest kogukonnas arenevad oskused tegevusjuhendajate abiga paremini kui suurtes erihooldekodudes. 

5. Paljud tööd leiavad innustunud tegija. Ennast proovile panna ja olulisena tunda soovib meist igaüks. Erivajadustega laste koolide juures asuvad tihti käsitöökoolid, mis arendavad laste käelisi oskusi, mida kasutada tulevases töös. 

6. Ka sina saad ise midagi ära teha! Mõnikord vajavad erivajadusega inimesed teiste abi, seda näiteks koduste toimetuste või transpordiga. Viimasel ajal kogub populaarsust veebikeskkond Helpific, läbi mille saab igaüks meist erivajadusega inimesi aidata endale meelepärases valdkonnas. 

7. Erinevus rikastab! Selleks, et meie maailmapilt oleks rikkam, peaksime märkama mitmekesisust meid ümbritsevas ühiskonnas. Inimesed on erinevate võimete ja kogemuste pagasiga ning alati on võimalik teineteiselt midagi õppida – psüühilise erivajadustega inimestelt näiteks kannatlikkust, sallivust ja üksteisest hoolimist.

Sotsiaalministeeriumis on kooskõlastamisel projekt «Erihoolekandeteenuste reorganiseerimine». Praeguses etapis on kavas on ümber korraldada Viljandi haigla erihoolekanne ja Valkla kodu ning luua uusi erihoolekande teenuskohti, sh arendada välja teenuste omavaheline terviklikkus, kus näiteks ööpäevaringse teenuse kõrval pakutaks ka intervallhoidu või muid toetavaid erihoolekandeteenuseid.