Silmade ohumärgid, mille puhul tuleks pöörduda arsti juurde

Silmaarst Merike Meren Kreutzwaldi silmakeskuses Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Silmahaiguste ravimisel on tihti oluline aeg, sest lihtsamad vaevused lähevad kunstpisarat kasutades üle paari päevaga, kuid kui seda ei juhtu, tuleks pöörduda arsti poole.

Kui on tunda, et nägemine on äkki kehvemaks läinud, tuleks kindlasti silmaarsti juurde aeg kinni panna või konsulteerida perearstiga. Ka enne migreeni võib tekkida ajutine nägemishäire, mis läheb üle.

«Äkilise nägemiskaotuse üheks põhjuseks silma veresoonte sulgumise ja verevalumite kõrval, võib olla  unearterite oluline ahenemine, mis kujutab ohtu ka elule, sest häirub märgatavalt aju verevarustus,» rääkis silmaarst Merike Meren. Seda võib kahtlustada eriti siis, kui nägemise kaotusega kaasneb tasakaaluhäire.

Mustad laigud ja täpid silmade ees

«Elu jooksul tekib inimese silma täitvasse klaaskehasse hägususi ja patsiendid kirjeldavad neid muutusi täppide, «pärlikeede» või «konnakullestena»,» rääkis arst. Ta lisas, et sellised liikuvad väikesed hägusused on enamikel juhtudel ohutud. Samas, kui neid täppe tekib ühel hetkel oluliselt juurde või nad muutuvad  suuremateks hägususteks, tuleks Mereni sõnul pöörduda silmaarsti vastuvõtule, sest tegemist võib olla silmasisese põletiku või verevalumiga.

Samuti peaks arsti külastama, kui nägemist häirib pidevalt ühes ja samas kohas asetsev must või hall laik, mis ei uju, sest sel juhul võib tegemist olla silmapõhja muutusega. Neid nähte ei maksaks silmatohtri sõnul segi ajada olukorraga, kus püsti tõustes või tugeva füüsilise koormuse puhul «läheb silme eest mustaks», kuna nendel juhtudel on tegemist aju ja silma vereringehäirega.

Meren rääkis, et vanematel inimestel võivad tekkida silmapõhjas kollatähni muutused, mis põhjustavad mõnikord nägemise moonutusi – sirged jooned lähevad kõveraks. Selle jaoks soovitas ta vanemaealistel inimestel aeg-ajalt teha Amsleri testi.

«Selleks tuleb võtta ruuduline paber, teha sinna keskele täpp, kasutada vajadusel lugemisprille, panna üks silm kinni ja vaadata seda täppi,» õpetas arst. Sama tuleb korrata teise silmaga. «Kui jooned ümber täpi on sirged ja tumedat lisalaiku kuskil näha ei ole, siis kollatähni suuri muutusi ei tohiks olla. Kui jooned on kõverad, siis tuleb minna silmatohtri vastuvõtule,» rääkis ta.

Udusus ja torkimine silmas

Silmas esinev purutunne koos uduse nägemisega võib viidata silmade kuivusele. Kaebusi peaks leevendama tihedam pilgutamine ja kunstpisarate tilgutamine, kui aga udusus ja purutunne üle ei lähe ja kestab tunde või päevi, tasuks arsti juurde minna.

«Kui silmas on tunda pidevalt ühes kindlas kohas torkimist, siis tõenäoliselt on tegemist võõrkeha, sarvkesta põletiku või silmavigastusega,» sõnas Meren. Ta lisas, et väga kergetel juhtudel võib abi olla kunstpisarast, mida võiks igal juhul esmaabina kasutada, aga kui kaebused ei kao, tuleks pöörduda arsti poole.

Suhkruhaigetel tuleb kontrollis käia

Mereni sõnul tuleb suhkruhaigetel silmaarsti juures käia vähemalt kord aastas. Ta rääkis, et inimene ei pruugi ise aru saada, et silm on suhkruhaigusest kahjustatud, sest nii kaua, kui muutused ei ole jõudnud silmapõhjas kollatähni piirkonda, ei pruugi nägemisteravus langeda.

«Minu juurde on tulnud inimesi, kelle silmapõhi on täis verevalumeid ja uudismoodustunud veresooni, aga nägemine on neil veel väga hea,» rääkis Meren. Selliste muutuste avastamisel on kärme tegutsemine väga oluline. Silmaarst toonitas, et silmaarsti juures peaksid aeg-ajalt käima kõik inimesed, eriti need, kelle perekonnas on eelsoodumus  glaukoomi või  kollatähni ealiste muutuste tekkeks.