Kuidas saada aru, et laps on saanud peapõrutuse?

Lastel on suurem risk peapõrutust saada aktiivse eluviisi ja kontaktsportides, nagu jalgpall, osalemise pärast. Illustratsioon: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Kuna peapõrutuseks ei ole vaja otsest pea ees kukkumist, on oluline teada selle trauma sümptomeid.

Peapõrutust ehk kerget traumaatilist ajuvigastust põhjustab aju rappumine, mis tuleb löögist või põrutusest. Peapõrutuse võib aga tekitada ka kiirendus-pidurdus liikumine, näiteks kokkupõrkel teise autoga, kus pea ja keha saavad kõvasti äkilisest pidurdamisest rappuda, kirjutab MedlinePlus. 

Lastel on peapõrutuse saamiseks eriti suur risk, isegi kui nad ei tegele kontaktsportidega. 

Peapõrutuse sümptomite hulgas on peavalu, iiveldus, pearinglus, tasakaalu ja nägemise probleemid, tundlikus valgusele ja helile, magamis- ja mõtlemisraskused ja isegi emotsionaalsed probleemid.

Ilma põhjuseta nutmine võib samuti olla üks märk peapõrutusest.

Kiirabisse tuleb viivitamatult helistada selliste sümptomite puhul nagu krambid, nõrkus jäsemetes, segane kõne ja segadus mõtlemises.

Sümptomite avaldumiseks võib kuluda tunde või päevi ning tuleb meeles pidada, et peapõrutuse märgid on nii füüsilised, kognitiivsed kui ka emotsionaalsed. 

Erinevalt murtud luust, ei pruugi peapõrutus olla näha röntgeni või mõne lihtsama testiga. Vajadusel tuleb teha kompuutertomograafiline uuring.  

Kui lapsel on diagnoositud peapõrutus, tuleb jälgida, et ta järgiks arsti soovitusi ning ei naaseks näiteks spordi või mõne muu tegevuse juurde, kus peapõrutus tekkis, enne kui trauma on täielikult paranenud.