/nginx/o/2010/10/08/445959t1h6248.jpg)
Haigekassa audit tuvastas, et uuringufondi alakasutavad perearstid ei pööra südame veresoonkonna haigustega patsientide ravimisel ja jälgimisel piisavalt tähelepanu nende süstemaatilisele jälgimisele ja ravile, vahel jäetakse kehvadest analüüsidest hoolimata ravi määramata.
Perearstide initsiatiivil läbi viidud ja äsja valminud auditis uuriti perearste, kes kasutavad neile ette nähtud uuringufondist ära alla poole. Selgituseks - perearstide uuringufond on raha, mida eraldatakse arstile ainult patsientide uuringuteks ja kui neid ei tehta, jääb raha haigekassale alles. Haigekassa 485 lepingupartnerist perearstikeskuse seas oli uuringuraha nii vähe kasutanuid 34, nende hulgast valiti omakorda välja 15 perearstikeskust.
Auditeerijad leidsid, et sageli ei lähene need perearstid patsiendile hüpertooniatõve jälgimiseks analüüside määramisel süstemaatiliselt, neis perearstikeskustes tehti analüüse pigem harva.
Audit tuvastas neli probleemset käitumismustrit. Mõni polnud kõrgvererõhuhaigele teinud analüüse mitme aasta jooksul kordagi, kuigi patsiendid käisid arsti juures küll. Teisel puhul oli analüüse küll tehtud, kuid mitte kõiki, mida soovitavad ravijuhendid. Kolmandal juhul oli analüüside valik juhuslik, ei oldud hinnatud kõiki võimalikke tüsistusi või kardiovaskulaarseid riskitegureid.
Ja mõnel puhul leiti, et isegi kui tehtud analüüsid hälbisid normist, ei olnud tervisekaardi sissekannete põhjal näha, et perearst oleks patsiendile osutanud terviseteenust, mis võiks analüüsitulemusi muuta ning isiku kardiovaskulaarset riski vähendada. Seega jäid uuringutulemused lihtsalt arstikaardi vahele ja neist ei tehtud mingeid järeldusi.
Sellest tulenevalt soovitas audit perearstide seltsil töötada välja täiendkoolitus kõrgvererõhuhaigete jälgimise ja ravimise kohta.
Perearstid on erinevad
Perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik tõdes, et auditi tulemused seltsi eriti ei üllatanud.
Samas rõhutas ta, et auditis uuriti vaid väikest osa perearste, kes vähe uuringuraha kasutavad ning järeldused puudutavad omakorda väikest osa neist, seega üldistusi kõigi perearstide kohta teha ei saa. «Osa nendest on maaperearstid, kelle patsientidele pole uuringud üldse kättesaadavad – arst võib küll sinna suunata, aga patsient ei lähe kohale, sest ei saa transporti või on tal muu majanduslik põhjus.»
Samuti tõi välja, et arst võib olla kõrgvererõhutõvega patsiendi saatnud kardioloogile, kes määrab ravi, aga see ei pruugi perearsti tervisekaardis kajastuda.
Teisalt leidis ta, et kindlasti on ka neid perearste, kelle töö polegi süsteemne ja kes millegipärast pole teinud analüüsivastustest vajalikke järeldusi. Ta kahetses, et kui ligi 800 perearstist mõnikümmend teeb oma tööd halvasti, heidab see varju kõikidele arstidele ja on muidugi kurb nende patsientide seisukohast, kes ei saa korralikku perearstiabi. «Oleme ammu rääkinud, et perearstide osas teatud taseme diferentseeritus esineb – arstid teevad erinevalt tööd ja sellest sõltuvad ka ravitulemused.»
«Sellepärast leiab perearstide selts, et haigekassa peakski hakkama sõlmima perearstidega diferentseeritud lepinguid. Need, kes teevad kvaliteetset tööd vastavalt ravijuhistele, peaksid saama haigekassast ühtmoodi tasu, ja teistega, kes teevad kehva tööd, peaks haigekassa sõlmima ka kehvemad lepingud,» sõnas Talvik.
Perearstide seltsi ettepaneku kohaselt peaks rahaliselt kehvem leping motiveerima kõiki arste pingutama - end koolitama, süstematiseerima oma tööd, ühinema e-tervisega jne, et patsiendid saaksid parimat ravi.