Audit: osa arste ravib hingamisteede haigusi liialt antibiootikumidega

Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Haigekassa audit tõi välja, et ülemiste hingamisteede haiguste ja ka ägeda bronhiidiga patsientidele on teatud perearstikeskustes määratud antibakteriaalne ravi, mis vastavalt kehtivatele ravijuhenditele ei ole põhjendatud.

Ülemiste hingamisteede haigused on tavaliselt köha ja nohu, mis on põhjustatud viirustest ega vaja üldjuhul antibiootikumiravi.

«Antibiootikumiga ravimine on vale arstlik mõtlemine,» kommenteeris auditi tulemust perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik.

«On olukordi, kui tõesti ei saa ravijuhendi järgi toimida ja antibiootikum tuleb määrata, aga see peab olema tervisekaardis põhjendatud. Näiteks kui inimene on olnud 15 päeva kodus haige ja end raviteedega ravinud ja kuigi tal on algpõhjuseks mingi viirus, aga arst näeb algavat tüsistust, mis teisiti ei parane. Aga kui arst ei ole põhjendanud, miks on ta antibiootikumi ja lausa keskmisest kangema ravimi valinud, on see lohakas töö,» kritiseeris ta.

«Ma oletan põhjust, miks kolleegid seda teevad – mõned on sellised, kes tahavad jätta mulje, et nad teevad head tööd. Kirjutavad kohe kange rohu, sest siis saab patsient ruttu terveks. Palju ajakulukam on anda looduslike vahendite osas soovitusi, oodata rahulikku paranemist- sageli tähendab see patsiendi tagasikutsumist, seisundi jälgimist, korduvat nõustamist,» tõdes Talvik.

«Tegelikult ei tohi antibiootikumi kergekäeliselt kirjutada seetõttu, et kui patsiendil tuleb tõsine haigus, peab olema ravim, mis siis ka veel töötaks. Ravimresistentsuse tekkimise ohu tõttu on liigtugevate antibiootikumide kasutamine viga, sest maailmas on tekkinud situatsioon, kus osadele haigustele üldse antibiootikumid enam ei toimi. Selle põhjuseks just valimatu ja kergekäeline ravimikasutus,» selgitas ta.

«Aga inimene tahab kiiret lahendust ja kui arst soovitab ravimteed juua, siis ta pole sageli rahul ja nõuab kanget rohtu. Nii et see pole ainult arsti viga,» lisas Talvik.

Haigekassa audit tuvastas ka, et hingamisteede ägedate haiguste korral on perearstid käitunud ratsionaalselt – reeglina nende puhul uuringuid vaja pole ja neid poldud ka tehtud. Auditeerijate arvates polnud perearstid jätnud siinpuhul tegemata ühtegi olulist analüüsi ega uuringut.

Perearstide initsiatiivil läbi viidud ja äsja valminud auditis uuriti perearste, kes kasutavad neile ette nähtud uuringufondist ära alla poole. Haigekassa 485 lepingupartnerist perearstikeskuse seas oli uuringuraha nii vähe kasutanuid 34, nende hulgast valiti omakorda välja 15 perearstikeskust.

Perearstide uuringufond on raha, mida eraldatakse arstile ainult patsientide uuringuteks ja kui neid ei tehta, jääb raha haigekassale alles.