:format(webp)/nginx/o/2017/07/20/6909691t1hca4d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/07/6970145t1hf292.jpg)
Üksindus ja sotsiaalne eraldatus võivad põhjustada enneaegset suremust isegi rohkem kui rasvumine. Ekspertide sõnul seistakse silmitsi üksinduse epideemiaga.
Üksindus võib olla surmavam kui ülekaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika psühholoogide assotsiatsiooni tänavusel koosolekul esitati uuringut, mille kohaselt kogeb regulaarset eraldatust teistest inimestest aina rohkem ameeriklasi, kirjutab American Psychological Association oma kodulehel.
Brigham Youngi ülikooli psühholoogiaprofessor doktor Julianne Holt-Lunstad ütles, et sotsiaalsete suhete omamine on inimvajaduste fundamentaalne alus ning hädavajalik ellujäämiseks ja hästi elamiseks. «Ekstreemsetest näidetest võib näha, et vanemateta beebid, kellel puudub inimkontakt, ei ole võimelised arenema ning surevad sageli. Sotsiaalset isolatsiooni ja üksindust on aga kasutatud kui karistusvahendit,» ütles Holt-Lunstad.
USAs kannatab üksinduse all umbes 42,6 miljonit üle 45-aastast täiskasvanut.
Kaks uuringut kinnitavad
Värskeimad USA loendusandmed näitavad, et veerand elanikkonnast elab üksi ja üle poole pole abielus. Võrreldes varasemate aastatega abiellutakse harvemini ning laste arv ühe majapidamise kohta on väiksem.
Holt-Lunstad tõi välja kaks analüüsi. Esimene hõlmas 148 uuringut, kus osales üle 300 000 inimese, ning mille tulemustest selgus, et sotsiaalne aktiivsus vähendab enneaegset suremust 50 protsendi võrra.
Teine analüüs hõlmas 70 uuringut ning 3,4 miljonit inimest peamiselt Põhja-Ameerikast, kuid ka Euroopast, Aasiast ja Austraaliast. Uuringutes käsitleti sotsiaalse isolatsiooni, üksinduse ja üksi elamise mõju enneaegsele suremusele. Selgus, et kõik kolm avaldasid mõju võrdselt, kohati oli see suurem teadaolevatest riskidest, näiteks ülekaalulisusest.
Panustada tuleks haridusse ja meditsiini
Holt-Lunstadi hinnangul võivad need näitajad vananevas ühiskonnas ainult kasvada. «Paljude rahvaste arvates seisame silmitsi üksinduse epideemiaga. Väljakutse on, mida me saame selle suhtes ette võtta.»
Tema sõnul tuleks koolis rohkem rõhku panna sotsiaalsete oskuste väljaarendamisele ning arstid peaksid läbivaatuse ühe osana uurima ka sotsiaalsete sidemete kohta. Lisaks peaksid Holt-Lunstadi arvates inimesed valmistuma pensionile minekuks nii finantsiliselt kui ka sotsiaalselt, sest paljud suhted on loodud töökeskkonnas.