Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Sibul ajab nutma, sest võitleb ellujäämise eest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul lendub sibulast selle lõikamisel keemilist ainet, sest sibul püüab end ründaja vastu kaitsta.
Teadlaste sõnul lendub sibulast selle lõikamisel keemilist ainet, sest sibul püüab end ründaja vastu kaitsta. Foto: Tyler Olson / PhanterMedia / Scanpix

Teadlased avastasid, et sarnaselt loomadega võitleb sibul ellujäämise eest ning toodab ründamise korral silmi ärritavat kemikaali.

Kuigi pisaratekitajate vabanemise süntaasi toimumine kinnitati juba 2002. aastal, ei teatud tänaseni, kuidas see täpselt toimub, vahendab Medical News Today.

Kemikaal, mis sibulat lõigates nutma ajab, on propaandiool S-oksiid, mida teatakse ka pisaratekitajana (lachrymatory factor ehk LF). Tänaseks on leitud ainult kolm sarnasetoimelist nutma ajavat molekuli ja need kõik pärinevad taimedest.

Nutma ajab sibula kaitserefleks

Pisaraid tekitava ensüümi struktuuri sibulates avastas Case Western Reserve'i ülikooli farmakoloogiaosakonna professor doktor Marcin Golczak koos kolleegidega.

Sibulat lõigates purunevad selle rakud ning vabaneb ensüüm nimega allinaas, mis toodab omakorda kemikaale, mis jagunevad maitsemolekulideks. Need annavad sibulale omase maitse.

Osa selles reaktsioonis osalevatest molekulidest muutub süntaasi kaudu pisaratekitajateks. Kui need sarvkestale jõuavad, annavad närvilõpmed ajule signaali, et ärritaja on kohale jõudnud. Aju saadab seejärel omakorda signaali pisaranäärmetele tööle hakkamiseks. Pisarad ja silmade pilgutamine aitavad ärritaja eemaldada.

Ensüüm on vaevumärgatav

Ensüümide tundmaõppimine ja neist aru saamine on keeruline.

Professor Golczak muutis koos kolleegidega ensüümi jagunemisel tekkinud ained kristallideks, mida oli võimalik röntgeniga näha, et reaktsioon tuvastada.  

Keemilise protsessi detailne teadasaamine annab teadlastele rohkemad teadmised sibulate biokeemilisest potentsiaalist.

Pisaravaba sibulat leiutatakse

Teadlased on juba mõnda aega püüdnud kasvatada ka pisaravabu sibulaid. Üks tüüp sibulaid näitas võimalikku positiivset mõju südame- ja veresoonkonnahaigustele.

Lisaks, on sibulatel loendamatul hulgal tervisele kasulikke omadusi. Teadlaste sõnul on sibulates sisalduvatel kemikaalidel mõju vähirakkude paljunemisele. Samuti parandab sibul tuju ja unekvaliteeti. Lisaks sisaldab see C-vitamiini, mis aitab ehitada kollageeni ning mängib rolli juuste ja naha tervises. 

Märksõnad

Tagasi üles