Perearst selgitab, miks hakkab sääsehammustus sügelema?

Sääsk Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Neid, kellele sääsehammustus sügelust või punetust ei tekita, on üsna vähe. Kas sügeluse leevendamiseks on aga mõni imeravim?

Perearst Ingmar Lindströmi sõnul põhjustab sügelust reeglina allergiline reaktsioon sääse süljes leiduvate ainete suhtes, mis toimivad antigeenidena. Inimesed reageerivad neile erinevalt. «Harva reageerib inimese nahk hammustustele suuremate kuplade või villilise lööbega. Allergilisema kalduvusega isikutel võib reaktsioon olla küllalt äge, kuid eluohtlikku anafülaktilist reaktsiooni ei tohiks sääsed põhjustada,» ütles arst.

Enamikul inimestel esineb arsti sõnul pärast sääsehammustust nahal sügelust või punetust mõne päeva vältel. «Juhul kui piirkonda pidevalt sügada ja täiendavalt ärritada, pole harvad ka 1–2-nädalased kaebused,» hoiatas perearst. Neid inimesi, kellel kaebusi üldse ei ole ehk sääsehammustus vastureaktsioone ei tekita, on Lindströmi hinnangul pigem vähe.

Perearsti sõnul võib sääsehammustustest tuleneva sügeluse osas aidata jahe kompress või suuremate ärrituste puhul ka allergiaravimid (antihistamiiinid). Need, kelle nahale tulevad sääsehammustustest tavaliselt suured kublad või villid, võivad perearsti sõnul allergiaravimeid kasutada ka profülaktiliselt ehk sääsehooajal pidevalt.

«Mingeid imetabaseid ravimeid või võtteid, mis sääsehammustusi raviks, ma ei tea, kuid talupojamõistuse kohaselt võib erinevaid meetmeid katsetada,» rääkis Lindström. Tema sõnul võib näiteks proovida enda ühel käel üht ja teisel käel teist määret ja siis võrrelda hiljem tagajärgi.

Sügise poole ei ole sääsehammustus perearsti sõnul enam nii häiriv, sest inimorganismil on tekkinud teatud tolerantsus sääse süljes esinevate ainete suhtes. «Järgmiseks kevadeks on tolerantsus aga kahjuks taas nullis,» selgitas Lindström.