Normi piires taimekaitsevahendite jäägid toidus tervist ei kahjusta

Taimekaitsevahendite jääkide leidumist toidus kontrollivad veterinaar- ja toiduamet ning põllumajandusamet regulaarselt. Foto: Dean Fosdick / Scanpix

Kui toidus erinevate taimekaitsevahendite jääkide kogus toidus ei ületa piirnorme, on ka toit ohutu. 

Taimekaitsevahendid ehk pestitsiidid on ained, mida kasutatakse kahjurite, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks eesmärgiga piirata taimehaiguste levikut, takistada toiduainete riknemist ja hävitada kahjulikke organisme, kirjutab veterinaar- ja toiduameti (VTA) toiduosakonna peaspetsialist Kadi Padur maaeluministeeriumi blogis.

Euroopa Liidus on kehtestatud teaduslikest alustest lähtuvad taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidus, mille alusel VTA ning põllumajandusamet (PMA) regulaarselt taimekaitsejääkide sisalduse taset analüüsivad. Kontrollprogrammidega analüüsitakse peamiselt Eestis müüdavaid puu- ja köögivilju ning vähemal määral ka loomset toitu, kuhu võivad taimekaitsevahendite jäägid sattuda läbi sööda.

Kui jäägid jäävad alla piirnormide, võib süüa regulaarselt

Taimekaitsevahendite jääkide piirnormide väljatöötamisel on teaduslike meetoditega hinnatud nii kohest, pikaajalist kui ka koosmõju. Sellega tegeleb Euroopa toiduohutusamet ning vastavalt teadusuuringute tulemustele on Euroopa komisjon kehtestanud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidule.

Normid kehtivad ühtselt nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Piirnormide väljatöötamiseks hinnatakse terviseriski toidus sisalduva aine kontsentratsiooni ja vastava aine akuutse referentsdoosi andmete baasil ning leitakse, millises koguses toidu tarbimisel oht inimese tervisele akuutse mürgistuse läbi võiks avalduda.

Analüüsimisel toidust leitavate jääkide kontsentratsioonid on üldjuhul nii madalad, et need ei avalda inimese tervisele mõju koheselt ega pikaajaliselt.

Uuringud on näidanud, et koorimine ja kuumtöötlemine või nende meetodite ühendamine vähendavad puu- ja köögiviljades olulisel määral taimekaitsevahendite jääkide sisaldust.

Taimekaitsevahendeid beebitoidus ei leidu 

Aastate jooksul on VTA ning PMA uurinud paljusid erinevaid toidugruppe, et kontrollida nendes sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide nõuetekohasust. Kokkuvõttes võib öelda, et uuritud toidust ei sisalda üldjuhul ühtki taimekaitsevahendi jääki imiku- ja väikelapsetoidud ning loomset päritolu toit.

Samuti ei ole nõuetele mittevastavaid taimekaitsevahendite jääkide koguseid tuvastatud kartulitest, apelsinidest, kurkidest, peakapsastest, rapsist, tomatist, nisust, banaanidest ja paljudest teistest toitudes.

Siiski joonistuvad välja mõned toidugrupid, mis sisaldavad sageli vähemalt üht taimekaitsevahendi jääki. Nendeks on näiteks pirnid, banaanid, viinamarjad ja virsikud-nektariinid. Jääkide koguseid on leitud üldiselt harva ja need on väikesed ehk ei ületavad piirnorme harva.

Euroopa Liidu ja Euroopa majandustsooni riikides igal aastal uuritavate taimekaitsevahendite jääkide proovide tulemuste kohaselt ületavad igal aastal taimekaitsevahendite jääkide piirnorme kõikide toidugruppide lõikes kokku umbes 2 protsenti uuritud toidust.

Umbes pool uuritud toidust ei sisalda ühtki taimekaitsevahendi jääki ning ülejäänud 48 protsenti toidust sisaldab vähemalt üht taimekaitsevahendi jääki, mille kogused toidus inimese tervisele ohtlikud ei ole.

Mullu sisaldasid jääke Brasiilia õunad, mesi oli puhas

Näiteks 2016. aastal võtsid taimekaitsevahendi kontrollprogrammi raames VTA ja PMA nii taimset kui ka loomset päritolu toitudest taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks kokku 337 proovi. Neist 202 ehk 60 protsenti proovidest ei sisaldanud mitte ühtegi jääki, 134 proovi ehk ligi 40 protsenti sisaldasid vähemalt ühte normi piiresse jäävat taimekaitsevahendi jääki.

Ainult üks proov ehk 0,3 protsenti analüüsitud toidust sisaldas üht taimekaitsevahendi jääki üle lubatud piirnormi. Nendeks olid Brasiilia päritolu õunad. Juhul, kui analüüsist selgub, et toit sisaldab taimekaitsevahendite jääke üle lubatud piirnormi, kutsutakse vastav tootepartii turult tagasi.

Loomse toidu saasteainete seire raames võttis VTA möödunud aastal 89 proovi. Uuriti nii mett, mune, piima, kala, veise-, sea- ja lambamaksasid ning veise-, sea-, lamba- kui ka broilerirasvasid. Mitte ükski proovidest ei sisaldanud taimekaitsevahendite jääke üle lubatud piirnormi. Meest võeti 16 proovi, millest ükski ei sisaldanud taimekaitsevahendi jääke üle lubatud piirnormi.

Mahetoit ei tohi jääke sisaldada ka alla piirnormi

2016. aastal leiti viiest mahetoidu proovist taimekaitsevahendite jääke, mis ei ületanud küll kehtestatud piirnorme, mistõttu tavatoiduna oleksid tooted olnud nõuetekohased, kuid mahetoidu kasvatamisel ei tohi taimekaitsevahendeid kasutada. Seetõttu ei tohi nendes ka taimekaitsevahendite jääke leiduda. Tegemist oli kahel juhul rukkiteradega ning ühel juhul rapsiseemnete, brokkoli ja veiniga.

Ühe toiduproovi analüüsimiseks kulub olenevalt uuritavatest taimekaitsevahendite jääkidest ligikaudu 400–800 eurot ehk riik kulutab igal aastal toiduproovidest taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks umbes 220 000 eurot.