Euroopa Liidu riigid hakkavad antibiootikumide resistentsuse vastu tõsiselt võitlema

Üle poole maailmas toodetud antibiootikumidest kasutatakse loomakasvatuses ning kõikjal, kus antibiootikume kasutatakse on ka resistentsuse tekkimise oht. Illustratsioon: Markus Mainka/Panthermedia/Scanpix

Võime ravimite toimele vastu panna ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus on nii Euroopas kui ka kogu maailmas kasvav probleem, mille vastu võitlemiseks kiideti heaks Euroopa ühine programm «Üks tervis».

Ühisprogrammi raames teevad erinevate liikmesriikide teadusasutused ja referentlaborid koostööd mikroobide resistentsusega seotud küsimustes.

Euroopa Liidus sureb igal aastal ravile mittealluvate bakterite tõttu hinnanguliselt 25 000 inimest ja see trend on tõusuteel, ütles maaeluminister Tarmo Tamm. «Seetõttu on vaja kogu Euroopa ühist pingutust, et loomadelt inimestele edasikanduvate haiguste, antibiootikumidele mittealluvate bakterite ja muudest ohtudest tulenevaga tegelemisel. Võtmesõnadeks on teaduskoostöö ja Euroopa teadusuuringute taseme tõstmine,” rääkis Tamm

«Üks tervis» põhimõtte kohaselt on inimese tervis  tihedalt seotud nii loomade kui ka keskkonna tervisega. See tähendab, et omavahel on tihedasti seotud nii loomasööda ja inimeste toidu kvaliteet, loomade ja inimeste tervis kui ka keskkonnareostus. Programm keskendub nakkushaiguste, nagu bakterid, mikrobioloogilised toksiinid, viirused uuringutele.   

Ühisprogrammiga luuakse  erinevate riikide teadusgruppide koostööraamistik, sealhulgas kaasatakse ka referentlaborid ja zoonooside uurimisega tegelevad instituudid.

Igast osalevast liikmesriigist on kaasatud üks organisatsioon inimtervise või humaanmeditsiini valdkonnast ning üks organisatsioon veterinaarvaldkonnast.

Muuhulgas on programmi eesmärgiks ka majandustõusu soodustamine ja töökohtade loomine. «Üks tervis» programmi toetavad Euroopa liidrid ning Euroopa Parlamendi liikmed, kes on jõudnud ühisele arusaamale, et teadusuuringud on investeering meie tulevikku ning seetõttu pööranud suurendatud tähelepanu referentlaborite ja teadusasutuste koostööle. 

Ühise programmi tegevused käivituvad eeldatavasti 2018. aasta veebruaris. Eesti poolt osalevad konsortsiumis Tartu Ülikool ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorium.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu liikmesriigid on teinud tööd, et piirata antibiootikumide valest ja hooletust kasutamisest tingitud mikroobide resistentsuse teket. Seetõttu lepiti 2016. aasta veebruari alguses Amsterdamis toimunud ministrite kohtumisel kokku, et kõik liikmesriigid töötavad välja «Üks tervis» põhimõttest lähtuva siseriikliku tegevuskava antimikroobsete ainete kasutamise ja resistentsuse leviku vähendamiseks.

Antibiootikumide kasutamisest räägitakse reeglina seoses inimeste ravimisega. Vähem on teada, et üle poole maailmas toodetud antibiootikumidest kasutatakse loomakasvatuses ning kõikjal, kus antibiootikume kasutatakse on ka resistentsuse tekkimise oht. Probleem on seejuures, et antibiootikumide liigse või väärkasutamise tagajärjel loomakasvatuses tekkinud resistentsed bakterid võivad levida edasi ka inimestele. Seepärast on eriti oluline piirata just nende antibiootikumide kasutamist veterinaarias, mis on kriitiliselt olulised inimeste ravis. Ühine teadus- ja arendustegevus EL liikmesriikide laborite ning teadusasutuste vahel ongi suunatud koostöös lahenduste leidmisele.