Spetsialist selgitab, kuidas valida poest võimalikult tervislikud piimatooted

Piimatooted

FOTO: Sergejs Rahunoks / Panther Media / Scanpix

Erinevaid piimatooteid on poelettidel palju ja sellepärast võib valiku langetamine olla üsna keeruline. Maaülikooli dotsendi Ivi Jõudu sõnul on üheks kvaliteedi märgiks näiteks see, kui toode on eestimaine. 

Kuna Eesti farmidest tulev tooraine on kvaliteetne ning piimatöötlejad järgivad oma tootmises kõrgeid hügieenistandardeid, võib Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsendi Ivi Jõudu arvates teha tervislikuma valiku juba pelgalt eestimaiseid piimatooteid eelistades.

Maaülikooli dotsendi Ivi Jõudu soovitused: mida teada piimatoodete valikul?

Erinevad juustud

FOTO: Sergejs Rahunoks / Panther Media / Scanpix

Juust

Sisaldab suures koguses väärtuslikku valku ja kaltsiumi. Fakt, mida paljud tarbijad ei tea, on see, et kõik valminud kõvad ja poolkõvad juustud on laktoosivabad. Toorjuustudes võib laktoosi väikeses koguses esineda. Tervislikkuse seisukohast võiks eelistada madalama soolasisaldusega juustu

Kodujuust

Kodujuust

FOTO: Cseh Ioan / PantherMedia / Scanpix

Samuti on tegemist valgurikka tootega. Kui soovitakse piirata rasvade tarvitamist, tuleks eelistada naturaalset kodujuustu hapukoore või koorega maitsestatule. Viimastes on suurem rasvasisaldus ning selle arvelt mõnevõrra madalam valgusisaldus.

Jogurt

FOTO: Panther Media/Scanpix

Tänu hapendamisele/fermenteerimisele on laktoosisisaldus vähenenud. Toitumisspetsialistid soovitavad eelistada maitsestatamata jogurtit maitsestatutele ning salatikastmetes hapukoorele. Proteiinijogurtid on sama tervislikud kui tavalised jogurtidki, kuid kui soovitakse tarbida rohkem valke, sobib selleks palju paremini kohupiim.

Kohuke

Kui varasemalt oli kohukestes lisatud mittepiimarasva, näiteks hüdrogeenitud taimse rasva tõttu suurenenud transrasvade sisaldus, siis tänapäeval, ei pruugi see nii enam olla. Selle toote puhul tuleb lisaks kohupiima enda koostisele silmas pidada ka glasuuri koostist, mis mõnede kohukeste puhul moodustab isegi kuni viiendiku kogu kohukese massist. Antud tooted on suhteliselt kõrge rasva ja suhkrusisaldusega. Antud loetelus peaksin seda ehk kõige vähemtervislikumaks. Kuigi seda on mugav kaasa võtta, kohe tarbida ning see maitseb ka lastele väga, siis soovitaksin vahepalaks eelistada näiteks jogurtit.

Kohupiim

Kohupiim

FOTO: Liane Nothaft/Panthermedia/Scanpix

Seda toodet võib pidada piimavalgu kontsentraadiks. Samas tänu oma tootmistehnoloogiale, kus eraldatakse osa vadakust, siis eraldub koos vadakuga ka osa kaltsiumist. Erinevate maitsestatud kohupiimatoodete valikul võiks jälgida selle rasva- ja suhkrusisaldusi.

Või

Või

FOTO: Stephen Gibson/Panthermedia/Scanpix

Selle nimetuse all on lubatud müüa tooteid, mis on valmistatud vaid piimast ja mille rasvasisaldus on vähemat 80 protsenti ja vett mitte rohkem kui 16 protsenti. Meil varasemalt traditsiooniline toode, taluvõi, mille rasvasisaldus on 72 protsenti, et tohi tänu eelpool toodud sättele müüa nimetuse «või» all, tuleb kasutada toot nimes sõna «võie». Kui toote valmistamisel on kasutatud lisaks piimarasvale teisi rasvasid, näiteks taimsed õlid, siis on tegemist rasvasegu võietega. Pakendilt tuleks aga jälgida, kui palju piimarasva antud tootes on ja kui suur on rasvasisaldus.

Piima valk sisaldab Ivi Jõudu sõnul kõiki meile asendamatuid aminohappeid oluliselt suuremal hulgal kui taimne valk. «Kuigi piimarasv sisaldab umbes 60% ulatuses küllastatud rasvhappeid on neljandik neist unikaalsed, lühikese ahelaga rasvhapped, mida mujal toidus ei leidu,» rääkis ta.

Piimarasv sisaldab tema sõnul ka selliseid rasvhappeid, mis vähendavad südameveresoonkonna haiguste riski. Seetõttu ei soovita Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Ivi Jõudu eelistada rasvavaeseid piimatooteid, sest koos rasvaga on tootest eemaldatud ka rasvlahustuvad vitamiinid, samuti on kaltsiumi omandamine neist toodetest raskendatud. Näiteks piimarasva koostises olev D-vitamiin osaleb kaltsiumi omastamise protsessis.

Mikroelementide allikas

Dotsendi sõnul ongi piimatooted meie toidus olulised just kaltsiumi allikana. «Ilma piima ja piimatooteid tarbimata on praktiliselt võimatu rahuldada meie kaltsiumi tarvet,» arvas ta.  

Lisaks sellele on piim ja piimatooted tsingi ja joodi allikad. «Piimas leidub kõiki nii rasv- kui ka vees lahustuvaid vitamiine ning see on osade B-rühma vitamiinide allikas,» ütles dotsent. Ta lisas, et piimas olevaid komponente on hea omastada ning koostisained toetavad üksteise imendumist.

Kuumtöötlemise käigus võib vähene osa vees lahustuvatest vitamiinidest laguneda, siis fermenteeritud piimatoodetes suureneb mitmete B-rühma vitamiinide sisaldus juuretisekultuuride elutegevuse käigus.

«Kuigi piimale sarnase aminohappelise koostisega valku võime saada me ka teistest loomsetest toiduainetest, siis peamine piimavalk, kaseiin, on oma struktuurilt selline, et see on väga hästi omastatav,» sõnas ta.

Lisatud ja naturaalne suhkur

Jõudu arvates võivad piimatooteid muuta mõnevõrra vähem tervislikuks sinna lisatud lisandid – suhkur ja sool. Suhkruid lisatakse piimatoodetesse erinevate moosidega, aga samas võivad lisatud moosidega koos toodetesse lisanduda ka neid mineraalelemente või kiudaineid mille poolest piim ise rikas ei ole.

Tööstuses ei lisata piimatoodetele tooreid marju või puuviljasid vaid need lisatakse moosidena, toote ohutuse huvides. «Kuna meie tööstustel on esmaseks eesmärgiks pakkuda tarbijale ohutut toodet, siis teatud suhkru lisamine mooside koostises on paratamatu; teiseks alternatiiviks on säilitusainete kasutamine, mis minu arvates on suhkrust kahjulikumad ja meie tarbijatele vastuvõetamatumad,» arvas Jõudu.

Piim sisaldab ka naturaalselt 4,5-5 protsenti piimasuhkrut ehk laktoosi. Piimaga sarnane on ka maitsestamata jogurti, keefiri ning hapupiima suhkrusisaldus. Küll on aga seal osa laktoosist fermenteerimise/hapendamise käigus lagundatud juuretise toimel piimhappeks. Laagerdunud juustudes on kogu laktoos lagunenud st tegemist on laktoosivabade toodetega.

Piimatoodetesse lisatakse soola enamasti pikema säilitamise eesmärgil, seda peamiselt juustudes.

Lugu ilmus esmakordselt aastal 2017.

Tagasi üles