Eesti on patsiendiõigustelt Euroopas kuuendal kohal

Pärnu haigla registratuur. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Euroopa 20 riigis läbi viidud patsiendiõiguste hindamise tulemuste järgi on Eesti üllatuslikult kuuendal koha, ennetades selliseid tuntud heaoluriike nagu Soome, Belgia ja Saksamaa.

Hindamise aluseks võeti andmed, mille andsid sotsiaalministeeriumi, riigi suurima voodikohtade arvuga haigla (Eestis oli see Põhja-Eesti regionaalhaigla), patsiendiorganisatsioonide ja erinevate uuringuid avaldavate tervishoiuasutuste esindajad.

Eesti sai üldarvestuses maksimaalsest 100 pallist kokku 75, mis uuringu kohaselt näitab, et Euroopa patsiendiõiguste hartas loetletud õigused on Eestis peaaegu kaetud.

Kõige enam kaitsmist vajab Eestis õigus vabale valikule. Patsiendid saavad Eestis vabalt valida vaid neid teenuseid, mida rahastab haigekassa, samas pole nende teenuste valikul arvestatud patsientide vajaduste ja eelistustega.

Eesti Patsientide Esindusühing on seisukohal, et teatud osa kindlustusrahast peaks käima patsiendiga kaasas, mis tagaks ka tervishoius võimaluse vabamalt valida teenusepakkujat. Suurimad probleemid on Eestis taastus- ja hooldusravis, diskrimineerimine toimub vaba valiku osas nii elukoha, sissetuleku kui haiguse liigi järgi.

Patsiendiõiguste uuringu tulemuste tutvustamisel Brüsselis selgus, et kõikjal Euroopas on probleeme õigeaegse ligipääsuga tervishoiuteenusele, patsiendi vaba valiku ning info saamisega nii ravivõimaluste, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi kui patsiendiõiguste kohta.

Meie patsientide esindusühingusse laekub aina rohkem kaebusi, kus patsiendid tunnevad muret arstide suhtumise pärast oma töösse ja kurdavad, et ravimifirmade vajaduste rahuldamist eelistatakse patsientide vajaduste rahuldamisele.

Sellega seondub vaba valiku teine aspekt – kuidas valida ravimeetodit ja raviviisi, kui patsiendil puudub info kõikvõimalike variantide kohta ja raviarst annab soovitused oma eelistuste või teadmiste piires, eirates kõiki teisi ravivõimalusi.

Euroopa patsiendiõiguse päevale pühendatud üritusel Brüsselis rõhutati mitmel korral vajadust teha patsientidele kättesaadavaks kogu info, mis on talle hädatarvilik otsuse langetamisel. Arstidele tähendab see vastutuse jagamist, aga ka lahti laskmist oma isiklikest hinnangutest ning inimese vaba valiku tunnustamist ja tema otsusega leppimist, ükskõik milline see ka pole.

Itaalias tegutsev kodanikeühendus Active Citizenship Network viis patsiendiõiguste hindamise läbi teistkordselt, eelmine hindamine toimus aastal 2005 ja Eesti selles ei osalenud.