HIV-epideemiat pidurdaks eelkõige kondoomi kasutamine, kuid ka nakatunute korralik ravi

Perearstide seltsi juhi Diana Ingerainen, mõttekoja Praxis tervisepoliitika analüütik Laura Aaben ja mikrobioloog Rein Sikut vestlemas Arvamusfestivalil. Illustratsioon: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

HIV on haigus nagu iga teinegi, kuid nii ühiskond kui ka arstid ei taha seda tunnistada. Kui haigus on aga juba diagnoositud, siis jäetakse ravi enesetunde paranemisel pooleli ja riskitakse viiruse edasinakatumisega, vahendab ERR Novaator.  

Rakubioloog Rein Sikut ütles Arvamusfestivali HIV-teemalises vestlusringis, et haigusest oleks võimalik ühe inimpõlve jooksul täielikult vabaneda. Seda saaks saavutada teadlikkuse tõusu, masstestimiste kaudu viirusekandjate jälile saamise ja nüüdismeditsiini vahendite koosmõjul, kirjutab ERRi teadusportaal Novaator.

«Paraku pole inimesed laborihiired ja tegelikus elus see päris nii ei käi,» nentis Sikut.

Näiteks jäetakse end testimata, ei võeta korralikult ravimeid või lõpetatakse nende võtmine, kui enda hinnangul end hästi tuntakse. Näiliselt on viirus kadunud, kuid tegelikult on viirustekitajad jäänud veres nii väheseks, et testid HIV enam ei tuvasta. Ravimite võtmata jätmine on aga Sikuti sõnul ohtlik praktika, sest nii tekibki ravimiresistentsus. Ravim ei pruugi just sel põhjusel enam aidata, kuna viirusel lastakse organismis ravipauside ajal paljuneda. 

«Kuna HIV on retroviirus, siis seda ei saa täielikult välja ravida, kuna viirus peidab oma geenid meie immuunsüsteemi rakkudesse, meie enda geenide vahele,» seletab Sikut. Neid võõraid rakke ei ole aga võimalik enam kätte saada ja viirus aktiveerub aeg-ajalt uuesti, ilma, et organism tuvastaks võõrast DNA-d ja oskaks selle vastu võidelda. Sikuti sõnul lahendust küll otsitakse, kuid organismi tasemel ei ole veel lahendust leitud. 

Sikuti sõnul võib aga korralikult ravimeid võttes elada HIV-positiivsena täiesti tavalist elu. Samuti mõjutavad ravimid drastiliselt viiruse edasinakatumise ohtu seksuaalvahekorras – lausa 96 protsenti. Sikuti sõnul jäävad ravimid HIV kontrolli all hoidmise ainukeseks võimaluseks lähimateks aastateks või aastakümneteks. 

Mõttekoja Praxis tervisepoliitika analüütiku Laura Aabeni sõnul ei saa enam rääkida teadlikkuse tõstmist, sest teadlikkus on olemas, kuid haigusega kaasnev stigma vähendab nii testimist kui ka haigusest rääkimist. Abi oleks seksuaalkäitumise muutmisest kondoomi kasutamise osas ja seda eriti vanema põlvkonna seas, kus viimasel ajal on HIV aina rohkem levima hakanud.

Loe rohkem üle 35-aastaste inimeste vähesest kondoomi kasutamisest.