Teadlased: vihastajad on õnnelikumad

Inimesed, kes elavad oma emotsioone läbi, on õnnelikumad, kui inimesed, kes neid endale ei luba. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Inimesed võivad olla õnnelikumad, kui nad saavad läbi elada soovitavaid emotsioone, isegi, kui need on ebameeldivad nagu viha või vihkamine.  

Ameerika psühholoogide assotsiatsioon avaldas uuringu, mille kohaselt õnn ei seisne rõõmu tundmises ja valu vältimises, vaid väärtuslike kogemuste omamises, millega kaasnevaid emotsioonid saadakse läbi elada.

«Uuring võib aidata kummutada inimeste ebarealistlikku ootusi iseenda emotsioonidele,» ütles uuringu juhtivautor Jeruusalemma Heebrea ülikooli psühholoogiaprofessor doktor Maya Tamir.  

«Inimesed tahavad tunda end koguaeg õnnelikuna, seda eriti lääne kultuurides ja Ameerikas,» selgitas Tamir. «Isegi kui nad end õnnelikuna tunnevad, arvavad nad, et peaksid nad tundma end veel paremini, mis kokkuvõttes võib muuta õnnetuks,» seletas Tamir.

Inimesed pole oma emotsioonidega rahul

Uuringus osales 2324 üliõpilast kaheksast riigist: USAst, Brasiiliast, Hiinast, Saksamaalt, Ghanast, Iisraelist, Poolast ja Singapurist.

Üdiselt soovisid katses osalenud tunda rohkem meeldivaid ja vähem ebameeldivaid tundeid. Siiski, 11 protsenti osalistest tahtsid igapäevaselt tunda vähem transtsendentseid emotsioone nagu armastus ja empaatia ning 10 protsenti tahtsid tunda rohkem ebamugavaid emotsioone nagu viha või vihkamine.

Tamir selgitas tulemusi. Kui inimene loeb laste kuritarvitamise kohta ja ei tunne piisavalt viha, soovib ta mõeldes kannatanud lastele, olla vihasem. Naine, kes soovib maha jätta vägivallatsevat meest, oleks õnnelikum, kui ta armastaks teda vähem.

Emotsioonid tuleb läbi elada

Uuringuosalistelt küsiti, missuguseid emotsioone nad tunda tahaksid ning missuguseid nad tegelikult tunnevad. Samuti hinnati nende rahulolu oma eluga ning võimalikku meeleolulangust. Inimesed, kes tundsid rohkem emotsioone, mida nad soovisid läbi elada – olenemata sellest, kas need olid meeldivad emotsioonid – olid oma eluga rohkem rahul ja neil esines vähem meeleolulangust.

«Kõik emotsioonid võivad olla ühes olukorras positiivsed, kuid teises negatiivsed, hoolimata sellest, kas need on meeldivad,» ütles Tamir.

Tamiri sõnul on tegu esimese uuringuga, milles leiti seos õnne kogemise ja soovitud emotsioonide – isegi kui need on ebameeldivad – läbielamise vahel.

Kõnealuses teadustöös uuriti ainult ühte negatiivsete emotsioonide kategooriat, mille hulka kuulusid viha, vaenulikkus, vihkamine ja põlgus. Meeldivatest emotsioonidest uuriti empaatiat, armastust, usaldust, kirge, rahulolu ja erutust.

Tamiri sõnul tuleb nüüd edasi uurida, kas soovitavate emotsioonide läbi elamine mõjutab inimese õnnelikkust või on sellega pelgalt seoses. Järgmisesse uuringusse plaanitakse uurida emotsioonid nagu hirm, süütunne, kurbus ja häbi.