Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/20/6909691t1hca4d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/18/7003287t1hb1fb.jpg)
Enam kui neljandik rinnavähki põdenud Inglismaa naistest väidab, et pärast haigust edasi elamine on raskem kui keemia- või kiiritusaravi saamine või rinna eemaldamine.
Suurbritannia rinnavähi heategevusfond (Breast Cancer Care) avaldas uuringu, millest selgub, et vaid 10 protsenti vähki põdenud naistest tundsid, et on valmis eluga edasi minema kohe peale haiglast välja kirjutamist, vahendab Suurbritannia rinnavähi heategevusfond.
Enim kardetakse, et vähk tuleb tagasi
Uuringus osales üle 800 naise, kellest enam kui pooled kogesid ärevust ravi lõpuperioodil. Depressiooni koges kolmandik uuringus osalenutest.
Ligi pooled – 42 protsenti – ei olnud saanud haiglast informatsiooni, kuidas eluga edasi minna või kust abi otsida pärast ravi lõppemist.
Ravijärgsed raskeimad probleemid
- 80 protsenti kardab, et vähk tuleb tagasi.
- 79 protsenti võitleb väsimuse ja kurnatusega toimetulekuga.
- 52 protsendil esinevad probleemid enesekindlusega oma keha pärast.
Haiglast lahkumine on kõige raskem
Rinnavähki põdenud 46-aastane Katie Akerman rääkis, et pärast nädalate viisi haiglas ravil käimist, tundis ta ravi lõppedes kodus olles, et haigus justkui poleks möödas. «Ma ei saanud aru, mis minuga toimub, ma tundsin pidevalt paanikat, » ütles Akerman.
Ta selgitas, et muretses pidevalt, et ta pere või pojaga juhtuvad õnnetused. «Ärevus kontrollis mind ja mul polnud kuhugi pöörduda,» sõnas Akerman.
Rinnavähi heategevusfondi direktor David Crosby ütles, et uuringutulemused on šokeerivad. «Normaalse elu juurde tagasi jõudmine on rinnavähki põdenud naiste jaoks justkui hiiglaslik mägi, millest tuleb üles ronida,» rääkis Crosby. Ta lisas, et haiglast lahkumine pärast viimast ravi, on naiste jaoks kõige raskem hetk.