Inimesed vananevad paremini, kui elavad eesmärgiga

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesmärk elus võib olla ükskõik milline, peaasi, et see naeru suule tooks või annaks põhjuse järgmisele päevale.
Eesmärk elus võib olla ükskõik milline, peaasi, et see naeru suule tooks või annaks põhjuse järgmisele päevale. Illustratsioon: Craig Robinson / PantherMedia / Scanpix

Elu mõtestatus ja seatud eesmärgid aitavad vanemas eas säilitada füüsilist vormi, leiti Harvardi ülikooli uuringust. 

Eesmärkide omamine võib aidata inimestel säilitada vanaduses oma liikuvust ja iseseisvust, tuli välja uuest uuringust. Uuringus osalenud inimestel, kes ütlesid, et neil on elus eesmärk ja tähendus, oli tugevam haarde ja neil oli vähem probleeme kõndimisega, vahendab väljaanne Time.

Mõtestatud elamist on juba seostatud teiste heaoluga faktoritega, nagu pikem elu, madalam haiguserisk, parem uni ja tervislikum käitumine. Kuid see uuring on üks esimesi, mis vaatleb seost füüsilise aktiivsusega.

Harvardi T.H. Chani tervisekooli teadlased analüüsisid pikaajalisi uuringuid, kus olid osalenud üle 50-aastased inimesed. Osalejad vastasid 2006. ja siis uuesti 2010. aastal küsimustele oma tervise ja heaolu kohta. Samuti tegid nad teste, kus mõõdeti nende haarde tugevust ja kõndimise kiirust, kaks faktorit mille vähenemist seostatakse füüsilise aktiivsuse langemisega. 

Umbes 4500 täiskasvanul oli korralikult toimiv haare uuringu alguses ning 9,5 protsenti osalejatest langesid allapoole lävepakku järgneva nelja aastaga. Funktsionaalse kõndimiskiiruse kriteeriumit täitis algul umbes 1500 täiskasvanut, kuid 47 protsendi kõnd aeglustus nelja aastaga märgatavalt.

Uurijad võrdlesid inimeste füüsilisi muutusi nende vastustega küsimustele elu mõtte kohta – kas nad veetsid elu sihitult või neil oli tulevikus eesmärke.

Neil, kel oli elus kõrgem eesmärk, oli 13 protsenti väiksem risk haarde nõrgenemiseks ja 14 protsenti väiksem risk kõnni aeglustumiseks.

Mõnede puhul, kel olid elus kõrged eesmärgid, oli isegi märgata kõndimise kiiruse suurenemist, mis oli võrdne 2,5 aastase noorenemisega.

Seos elu mõtte ja kõndimiskiiruse vahel jäi alles peale seda, kui uurijad kontrollisid osalejate muid tervisenäitajaid, depressiooni esinemist ja tervisekäitumist. Seos haardetugevuse ja elu mõtte vahel ei jäänud siis alles ja tuli välja, et eesmärgistatus üksi ei ole nii tugev.

Need leiud näitavad, et teatud eesmärgi tunne, mõjutatav faktor, võib mängida olulist rolli vanemate täiskasvanute füüsilise vormi säilitamises, ütlesid uuringu autorid. Teised uuringud pakuvad välja, et inimesed saavad oma eesmärki elus suurendada tegeledes hobidega, inimsuhetega ja vaimsete praktikatega. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles