:format(webp)/nginx/o/2017/08/21/7014013t1h2152.jpg)
Dermatoveneroloogia dotsendu Maire Karelsoni sõnul tuleb küüneseenega patsiente julgustada varakult kasutama süsteemset ravi, sest paikse ravi efektiivsus on väike ja aja jooksul levib infektsioon teistesse kehapiirkondadesse.
Küüneseenega peaks pöörduma arsti poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seeninfektsiooni esineb varbaküüntel 4–18 protsendil elanikkonnast, harva on seda aga lastel, kirjutab Med24. Haigestumus sageneb ea kasvades, olles 60 aasta vanuses 20 protsenti ja 70 aasta vanuses 50 protsenti.
Küüne seeninfektsiooni levikul on soodustavad tegurid, näiteks sõltub see vanusest, küünetraumadest, diabeedi või psoriaasi esinemisest. Küüneseent esineb rohkem meestel ja küünetraumade või jalgade liigse higistamise korral.
Karelson tõdes, et inimesed otsivad küünemuutuste tõttu sageli abi apteegist, aga apteeker ei saa klienti diagnoosi osas kuidagi aidata, sest ainult kaebuste alusel ei ole võimalik seenhaigust diagnoosida. Haiguse saab diagnoosida ja ravi üle otsustada perearst, kes konsulteerib vajadusel nahaarstiga.
Küüneseene diagnoos vajab täpsustavaid laboratoorseid uuringuid ja vastavalt sellele kas ravilaki või suukaudse ravimi väljakirjutamist.
Loe küüneseene kohta põhjalikumalt Med24st.