Väsinud jalad – esimene märk veenihaigusest

Foto: Shutterstock

Alguses kosmeetilise probleemina tunduvad veenilaiendid on paraku mitmeastmeline ja pikaajaline haigus. Haigekassa uus patisiendijuhend “Kroonilise venoosse haavandi ravi ja hooldus” tutvustab haavandi ennetamise ja ravimise võimalusi. 

Juhendi koostaja, Põhja-Eesti Regionaalhaigla plastikakirurgia ja põletusravi osakonna vanemarst Tiiu Kaha on kindel, et uus juhend aitab patsientidel mõista veenihaiguse olemust ja kohese ravi vajalikkust. Arsti vastuvõtul on paraku vähe aega, et rääkida haigusest ning õpetada kompressioonsukkade või -sideme paigaldamist. Lihtne ja ülevaatlik juhend annab patsiendile palju rohkem aega info omandamiseks.

“Oluline on see, et inimesed saaksid aegsasti aru, et kui haiguse põhjust mitte kõrvaldada, siis jalgade seisund ei parane,” võtab Tiiu Kaha juhendi mõtte ühe lausega kokku.

Sest klapid ei tööta tõhusalt

Veenilaienditel ja hilisemal haavandi tekkimisel on kaks põhjust, mis on mõlemad seotud veeniklappidega, mille eesmärgiks on suunata verd alt jalgadest üles südame poole.

Sidekoe nõrgenemisel ja veenide laienemisel ei tööta klapid enam nii tõhusalt kui vaja. Osa verd valgub tagasi, koguneb sääre alumisse kolmandikku ja tekitab seal turse.

Kroonilise turse tõttu muutub nahk sääre alaosas tumedamaks aga ka kuivemaks ja õhemaks. Siis piisab haavandi tekkimiseks ainult väga väikesest kahjustusest, näiteks sääsehammustusest.

Teiseks põhjuseks on varem läbipõetud veenipõletik ehk tromboflebiit, mis on veeniklappe tugevalt kahjustanud.

Sokitest toob selgust

Paljude jaoks on keeruline veenilaiendeid õigeaegselt teadvustada, sest haigus algab vaikselt ja peaaegu märkamatult.

Veenihaiguse esimeseks sümptomiks on õhtune raskustunne jalgades.

Paljud kirjutavad selle lihtsalt väsimuse arvele ning arvavad, et pole vaja teha muud kui puhata.

Tegelikult tuleks juba siis jalad üle vaadata ja püüda nende tursumist hinnata. Naistel on esimeseks ohu märgiks see, kui hommikul jalga läinud kingi on õhtul kas raske või üldse võimatu jalga saada.

Mehed saavad hinnata turse suurust nn sokitesti abil. Kui sokikumm tekitab õhtuks jalasäärele hästi nähtava vao, ei saa jalgade tursumises enam kahelda.

Aegsasti arsti juurde

Arenenud riikides esineb kroonilise veenilaiendi haavandit umbes ühel protsendil elanikkonnast. Üle 60-aastaste hulgas tõuseb see arv juba kolme protsendini.

Praegu ei ole täpselt teada, kui palju võib Eestis olla algstaadiumis veenilaienditega inimesi. Paraku meie inimesed selle murega nii vara perearsti juurde ei lähe.

Samas tuleks seda teha. Kui perearst saab jalad üle vaadata ja veenide seisukorda hinnata, oskab ta soovitada täpseid meetmeid haavandi ennetamise alustamiseks. See on kindlasti kasulikum kui niisama oodata.

Ilma põhjusliku ravita, mis surub veenid kokku ja paneb klapid tõhusamalt tööle, naha seisund ei parane.

Teine süda on säärelihases

Uus patsiendijuhend keskendub veenilaiendite ja venoosse haavandi põhjuste ravimisele, mida praegu saab teha ainult kompressioonsukkade ja –sidemete kandmisega.

Samas on palju abi toitumise ja elustiili muutmisest. Väga oluline on kõndida ja liikuda. Isegi mõõdukas säärelihase pingutamine aitab veene tühjendada ja sääre alumise kolmandiku turset vähendada. Asjata ei öelda, et inimese teine süda on säärelihases. 

Kahel põhjusel on hea vabaneda ka liigsest kehakaalust. Väheneb üldine koormus jalgadele ning kõhusisene rasv ei suru enam veene kokku ega takista vere liikumist. 

Tugisukad aitavad kindlasti

Võib kuluda mitu aastat, enne kui tursunud jalgadele ilmuvad nähtavad veenilaiendid ja nahale tekib haavandile eelnev tumedam pigmentatsioon. Millal peaks muutustega alustama?

Kindlasti on kergem häid tulemusi saavutada siis, kui jalgade turse ja esimesed laiendid on alles tekkinud.

Mida varem alustatakse kompressioonraviga, seda parem. Tugisukkade kandmine aitab – väsimustunne jalgadest kaob ja turse väheneb kiiresti. Pikemas perspektiivis hoiavad tugisukad ära kõige hullema – halvasti paraneva haavandi tekkimise.  

Tugisukkade ostmisel tuleks eelistada selliseid müüjaid, kes annavad tootele garantii ja juhendavad, kuidas tugisukki jalga panna. Kindlasti on juhendamine vajalik nendele patsientidele, kes otsustavad kasutada kompressioonsidet.

Küsi patsiendijuhendit perearstilt

või lae see alla kodulehelt ravijuhend.ee.