Terviseteadlikkus saab lapsel alguse kodust, hiljem ka haridusasutusest ja tervishoiutöötajalt, kuid ennekõike on oluline roll siiski lapsevanemal, kes kujundab oma lapse käitumisharjumused juba maast madalas olles ise lapsele peamiseks eeskujuks.
Loomulikult on lapse arengu juures vaja jälgida nii mitmeid tegureid, et midagi jääb kindlasti märkamata. Tegelikult on kõik lihtsam, kui me ette kujutame. Võtame näiteks ülekaalulisuse, mis on täna üheks suureks probleemiks laste seas nii Eestis, kui ka mujal maailmas. Kui me saame hakkama selle probleemiga, et õpetame lapsi paremini toituma, rohkem liikuma ja oma keha tunnetama siis tegelikkuses hoiame me sellega ära hulga veel teisigi kaasnevaid probleeme. Üheks neist on hammaste tervis.
Hammaste tervis nagu ka inimese üldine tervis sõltub suuresti elustiilist ja juba varakult omandatud harjumustest. Kes mäletab lapsepõlvest hammaste pesu, kui meeldivat tegevust? Pigem oli see üks tobe kohustus. Ehk on põhjus selles, et meid sageli sunniti seda tegema ilma, et keegi oleks väga põhjendanud, miks seda vaja on. Seega on laste puhul väga oluliseks teguriks selgitamine, erinevate situatsioonide kirjeldamine ning mängulisus. Hambapesu, mis on üheks oluliseks teguriks suuhügieeni hoidmisel saab väga lihtsalt lõbusaks teha, pannes pesu ajaks käima lapse lemmiklaulu, kasutada liivakella või stopperit, et 2-3 vajaliku pesuminutit täis saaksid. Väikelaste puhul on oluline, et laps omandaks hambaharja tähenduse juba varakult, hoides ise hambaharja suus ning juba harjavaid liigutusi järgi tehes. Loomulikult ei suuda väikelaps ise oma suud väga hästi puhtaks pesta, selleks ongi oluline, et lapsevanem lapse hambad pärast ise üle peseks. Noorukite tervisekäitumine on teatud vanusest alates sageli aga vanemate kontrolli alt väljas. Vanem ei kontrolli enam hambapesu ning ei jälgi lapse toitumisharjumusi. Eriti õnnetus seisus on noored, kes ei ole teadlikud suuhügieeni tähtsusest ning kellel ei ole regulaarset harjumust suuhügieeni eest hoolitsemisel.