Vähem haigushüvitisi – haigem rahvas?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olukorras, kus haiguse tõttu on rahaliselt väga kahjulik töölt puududa, võivad suureneda eeskätt sesoonsed nakkushaigused ja seetõttu ka puhangud.
Olukorras, kus haiguse tõttu on rahaliselt väga kahjulik töölt puududa, võivad suureneda eeskätt sesoonsed nakkushaigused ja seetõttu ka puhangud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Haigekassa maksis eelmisel aastal haigushüvitiste eest ligi miljard krooni vähem kui 2009. aastal, ent milline on haigushüvitiste mahu nii suure muutuse mõju rahvatervisele?


Haigekassa maksis ajutise töövõimetuse hüvitisteks mullu 1,27 miljardit krooni (ligi 80 miljonit eurot), mis on ligi miljard krooni vähem kui 2009. aastal. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulude vähenemine on tingitud seadusemuudatustest, töötavate kindlustatute arvu vähenemisest ning sotsiaalmaksuga maksustatava tulu vähenemisest, selgub haigekassa majandusaasta aruandest, kirjutas meditsiiniportaal med24.ee.

Tulenevalt seadusemuudatustest maksab haigekassa hüvitist alles alates haigestumise üheksandast päevast ning hüvitise määr on varasemast väiksem. Milline on haigekassa haigushüvitiste kulude vähenemise mõju meie inimeste tervisele? Kas seda mõju on võimalik hinnata?

Teemat kommenteeris Praxise tervisepoliitika analüütik Priit Kruus:

Olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik hinnata, millised on töövõimetuslehtede väljaandmisest tingitud muutused tervishoiu muudele kuludele. Samas oleks sellise mõju teadmine kindlasti oluline.

Vaja oleks täpsemaid analüüse, mis näitaksid, millised ettevõtted ning kui palju on ettevõtted uue süsteemi kehtides inimestele töövõimetushüvitist maksnud. Siin sõltub palju ka tööajaarvestusest ning ettevõtte võimekusest tööd paindlikult planeerida. Inimeste käitumise täpsem uurimine on samuti oluline – ei ole teada, kas ja millised inimesed valisid väikse haigestumise puhul kojujäämise asemel töölkäimise. Kindlasti vähendas muudatus neid olukordi, kus isik vormistati lühiajaliselt (paar päeva) töövõimetuks, kuid tegelikkuses töötas edasi.

Küsimus on, kui palju on ettevõtted hakanud töötajate tervise eest rohkem hoolitsema. Vajab uurimist, kui paljud ettevõtted kompenseerivad ka näiteks neid haiguspäevi, mis seaduse järgi on töötaja kanda. Kui vaadata haigekassa majandusaastaaruande andmeid, siis 2010. aastal langes keskmine haigushüvitise summa, kuid üldjoontes jäi samaks keskmine haigushüvitise pikkus (kasv 14,4-lt 14,6-le päevale).

See näitab, et pikemate haiguslehtede osakaal on küll kasvanud, kuid mitte märgatavalt. Üks võimalik seletus võib olla selles, et lühemaid haiguspäevi enam haigekassas ei vormistata ja seetõttu keskmine kestus natuke pikenes. Kindlustatutele väljastatud lehtede arv kokku on oluliselt langenud. Siin võib olla nii statistilisi põhjuseid kui ka aspekte, et paaripäevast töölt puudumist ei vormistata haigekassas.

USA kogemus näitab, et olukorras, kus haiguse tõttu on rahaliselt väga kahjulik töölt puududa, võivad suureneda eeskätt sesoonsed nakkushaigused ja seetõttu ka puhangud. Samas on pikaajalist mõju kroonilistele haigustele mõõta väga raske. Samas tasub meenutada, et oma tervise eest hoolitsemisel on lõplik vastutus inimesel endal.

Tagasi üles