Seitse kehaosa, mida inimene tegelikult ei vaja

Valesti kasvanud tarkusehambad Illustratsioon: Wikimedia Commons

Inimesel on pikast arengust jäänud alles mitmed kehaosad, millel nüüdseks otstarve puudub. 

Inimestel on võtnud aega kuus miljonit aastat, et areneda oma eellastest selleks, kes oleme praegu. Meie füsioloogia on selle ajaga suuresti muutunud ja kohanenud uutele tingimustele, kirjutab Independent. 

Siiski on praegustel inimestel alles mitmed kehaosad, mis olid kunagi kasulikud, kuid on nüüd muutunud üleliigseks. 

Meeste nibud

Sisuliselt on meestel nibud ainult seetõttu, et nad oleks võinud ka naisena sündida. Mehed ja naised arenevad esimesel 60 päeval täpselt samamoodi. Neil, kel on Y-kromosoom, hakkab ühel hetkel mõjuma testosteroon, mille toimel hakkavad kujunema meessuguorganid. Kuid selleks ajaks on nibud juba välja arenenud ning kuna nibude omamine ei tee kellelegi midagi halba, siis ei ole neid loodusliku valiku poolt välja juuritud.  

Sabakont

Inimestel ei ole enam saba vaja, sest suudame suurepäraselt tasakaalu hoida ka ilma selleta. Siiski on enamikel imetajatel mingil hetkel elus saba. Inimesed lihtsalt kaotavad selle selleks ajaks, kui nad üsast lahkuvad. Inimestel areneb välja saba moodi elund viie ja kaheksanda nädala vahel peale eostamist. Kuid selleks ajaks, kui laps sünnib on, on see kadunud selgroolülide vahele.   

Tarkusehambad

Osad teadlased arvavad, et meie lõuad on väiksemaks jäänud, sest sööme teisiti ja toit on pehmem ning ei vaja nii tugevat närimist. Teised jälle arvavad, et tarkusehammaste üleliigsuse eest vastutab inimeste parem suuhügieen. Varem ei hoolitsetud hammaste eest samamoodi nagu praegu, mistõttu need ka varem välja langesid ja omakorda tarkusehammastele ruumi tegid.

Kananahk

Meie esivanematel oli kõvasti rohkem kehakarvu ja kananaha tekkimine pani karvad püsti nii, et näeksime hirmuäratavamad välja. See aitas kiskjaid eemale peletada. Mõtle kasvõi vihase või hirmunud kassi peale. Seetõttu tekib kananahk, kui oleme hirmul. See tekib ka külmaga, mis oli küll kasulik, kui tihe karvkate puhvi läks, kuid on nüüd üsna tarbetu.

Kolmas silmalaug

Silmanurgas, nina kõrval on väike nahaklapp. Seda kutsutakse epikantuseks ja nahavoldike on jäänud elundist pilkkile. Pilkkile on alles veel lindudel ja roomajatel ja aitab niisutada ja kaitsta nende silma, ilma nägemist segamata.

Haarderefleks

Kui paned midagi beebi kätte, siis ta krabab sellest kinni. Kui inimeste eellastel oli rohkem karvu, said väikesed lapsed karvadest kinni haarata, ilma et nad maha kukuksid. See jättis ema käed vabaks ja lasi tal oma tegemistega jätkata.

Kõrvalesta lihased

Selge on see, et kõrvad on päris kasulikud, kuid nende küljes on veel osasid, mida me ei vaja. Kõrvas on näiteks grupp lihaseid, mis võimaldasid meie eellastel kõrvu liigutada, kuid praegustel inimestel on need enamasti taandarenenud. Mõnel loomal, nagu ahvidel ja kassidel aitab kõrvade heli suunas liigutamine paremini kuulda. Inimesed on aga selle oskuse unustanud ning nende kõrvad jäävad kuulamisel paigale. Enamik ajast ei kasuta inimene neid lihaseid üldse. Kuigi on neid, kes oskavad kõrvu liigutada, siis nad ei kuule selle tõttu paremini.