Kuidas inimene häbi tunneb?

Häbi. Foto: SCANPIX

Kui paluda inimestel oma lapsepõlve lemmiklaulu linti laulda ning lasta seejärel neil seda kuulata, tunneb valdav osa sügavat häbi.

Just sellist esmapilgul julma katseviisi kasutasid California neuroteadlased, et kindlaks teha, millised aju osad piinlikkustunde tekkimises osalevad. Eksperimendi muudab huvitavaks see, et paljudel katses osalenud isikud põdesid neurodegeneratiivset haigust. Just see aitas närviteadlastel jälile saada, et piinlikkusega on seotud vöötmekääru ajukoor, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Vöötmekäär ümbritseb kraena mõhnkeha, too aga omakorda ühendab aju poolkerasid. Sellel ajupiirkonnal on mitmeid olulisi funktsioone alates vererõhu reguleerimisest kuni erinevate emotsioonide tekkimiseni.

Katseisikud tundsid piinlikkust ainult siis, kui see konkreetne ajuosa oli kahjustamata. «Normaalse ajuga inimesed tundsid enda laulmise vaatamisel tõsist piinlikkust,» selgitas uuringu üks läbiviijatest Virginia Sturm. Kõigil tõusis vererõhk, süda hakkas kiiremini lööma, samuti muutus hingamissagedus. Ajukoore kahjustusega inimestel selliseid reaktsioone ei tekkinud. «Mida väiksemaks konkreetne ajupiirkond oli jäänud, seda vähem piinlikkust tunti,» võttis Sturm kokku.

California uurijad on aju anatoomia ning käitumishäirete vaheliste seoste leidmiseks korraldanud veel huvitavaid eksperimente. Näiteks lasksid neuroloogid dementsuse alla kannatajatel karaoket laulda. Seda filmiti ning samal ajal jälgiti osalejate vererõhku.

Pärast mängisid uurijad klipid osalejatele ilma muusikata ette ning registreerisid kõik kehaliste näitajate muutused. Lõpuks uuriti katsealuste aju tomograafiga. Ka tolle katseseeria lõpus oli selge, et neurodegeneratiivse haiguse põdejad, kellel oli kahjustunud vöötmekääru piirkonna ajukoor, tundsid kõige vähem piinlikkust.

Sama katsealuste rühma emotsioonide täpsemaks uurimiseks ehmatasid teadlased neid püssipaukudega. Reaktsioon oli ootuspärane, katseisikud ehmusid. Seega pole vöötmekääru ajukoore hävimisel puhul emotsioonid siiski täielikult kadunud.

Teadmine, et võime piinlikkust tunda on seotud kindla ajupiirkonnaga, võib arste aidata neurodegeneratiivsete haiguste varajasel kindlaks tegemisel. Mälu ja mõtteselguse häiritus torkab arstidele ja pereliikmetele kohe silma, kuid emotsioonidega seotud muutused võivad jääda pikaks ajaks märkamata.

Juba aastaid on teada, et ühe vanadusnõtruse erivormi – frontotemporaalse dementsuse puhul toimuvad isiksuse muutused, kõne häirub ja lisandub äärmiselt sobimatu käitumine. Nagu tõve nimigi ütleb, on nende nähtuste põhjuseks aju lauba- ja oimusagara kahjustumine. Just need ajuosad aitavad otsuseid teha, mõjutavad kõnet, käitumist ja emotsioonide väljendamist.