Noortenõustaja soovitab lastega murdeeast rääkida õigel ajal või natuke varem

Reelika Kiivit Foto: Erakogu

Murdeea teema käsitlemine koolis sõltub enamasti õpetaja motivatsioonist seda teha, seetõttu on oluline, et vanemad ei jätaks noort puberteedi ajal üksi või internetifoorumite hooleks. 

Murdeeast ei saa ei üle ega ümber ja see kuidas noor sellega hakkama saab, sõltub eelkõige kodusest toetusest, kuid kaasa aitavad ka koolis saadud teadmised.

Tartus üle 15 aasta noortenõustajana ja hetkel Seksuaaltervise Nõuandla nõustajana töötav Reelika Kiivit saab oma kogemuse põhjal öelda, et viimaste aastatega on noorte teadmised murdeeast muutunud.

«Kui alustasin tööd 16 aastat tagasi, siis teadsid 4.–5. klassi lapsed palju vähem, oskasid küsida vähem ning olid üleüldiselt lapsemeelsemad,» rääkis Kiivit. See ei pruugi alati aga tähendada, et need teadmised aitaks neil elus turvaliselt toime tulla.

Hea suhe lapsevanemaga on kõige alus, sest laps ei oska ise kiirelt suureks saamisega kaasnevaid ohte ette näha. «Mõnikord on näiteks varase seksuaalelu alustamise taga just puuduv tähelepanu lähedaste ja perekonna poolt,» nentis Kiivit.

Kool võib tema meelest küll pakkuda lisa, kuid ei saa olla ainuke koht, kus pakutakse murdeealisele toetust ja õpetussõnu. «Ka lapsevanemad ise annavad eeskuju oma paarisuhte näol. Samas võib eeskujuks olla ka hooliv üksikvanem,» rääkis Kiivit.

Kindlasti sõltub palju sellest, kui avatud on see teema vanemate endi perekonnas olnud. Lapsevanemate endi ebakindluse taga peitubki suuresti just saamata jäänud adekvaatne seksuaalharidus. 

Kiivit soovitas näiteks lapselt küsida, kas koolis on sel teemal midagi räägitud ja kas tal on midagi segaseks jäänud. Vältida tuleks otseselt lapse kehast rääkimist ja liiga isiklikuks muutumist, kui laps enda keha kohta just ise midagi taolist ei küsi. Vastasel juhul võib selline isiklik lähenemine mõjuda blokeerivalt ning olla lapse jaoks ebamugav.

Noortenõustaja soovitab lapsega rääkides otsida vajadusel abi vastavast kirjandusest või veebilehtedelt. Alati saab tulla nõu küsima Seksuaaltervise Nõuandlasse või esitada küsimus www.amor.ee KÜSI NÕU rubriigis. Kiiviti sõnul on olulisim, et igas vanuses noorega vestelda just tema eale sobivas sõnavaras. Ei ole mõtet lapsega rääkida sõnades, millest ta aru ei saa.

Kuigi 15 aastat tagasi poleks ta seda arvanud, siis praegu näeb ta oma laste pealt, et juba neljandas klassis on murdeea käsitlemine oluline. Tihti arvavad lapsevanemad, et see on liiga varane aeg, kuid tegelikult on lapsed siis palju avatumad. «Viienda klassi lõpus võtad selle teema ette ja siis on laps hoopis teistsugune. Ta pelgab vastata ja rääkida, kuuenda klassi õpilastest rääkimata,» sõnas ta.

Kiiviti arvates on selline erinevus normaalne, sest alates 5. klassist tekib selle teemaga seonduvalt õpilastel juba häbi ja piinlikkus. Tema sõnul on peamine tüdrukute hirm ja põhiküsimus olnud seotud ikka menstruatsioonide algamisega, aga on ka muid küsimusi. «Äkki mul hakkavad järsku koolis? Aga mis siis, kui päevad hakkavad metsas matkal olles? Aga kuidas nende poiste muutustega ikka on?» tõi ta näiteid. 

«Eesti ei ole nagu Rootsi, kus seksuaalkasvatus on eraldi ainena kohustuslikus õppekavas juba alates 1955. aastast,» ütles ta. Kuigi enamasti alustatakse Eesti koolides murdeea teemaga põhjalikumalt viiendas klassis, siis õpilastega vesteldes selgub, et mõni õpetaja jätab selle tunni vahele ja annab lastele temaatilist materjali kodus lugeda.

«Käisin sel kevadel seksuaalhariduslikku grupivestlust pidamas ühes maakoolis, kus tüdrukud, kes olid lõpetamas 6. klassi, ei olnud murdeea kohta ühtegi tundi saanud,» rääkis noortenõustaja. Siis võib Kiiviti sõnul tekkida olukord, kus laps hakkab juba seksuaalelu elama ega ole murdeea muutustest koolis midagi kuulnud. Seetõttu ongi oluline, et kodu ei jääks lootma vaid koolis õpetatavale.

Ta arvas, et neljandas klassis peaks nii kooliaasta alguses kui ka lõpus murdeea teemat pisut käsitlema. «Neljandasse klassi astudes ei pruugi mõnel tüdrukul ja poisil murdeiga veel olla alanud, aga õppeaasta lõpus on juba mitmel tekkinud esimesed muutused ja palju-palju küsimusi ühes sellega,» rääkis ta. 

Inimeseõpetuse ainekavas ei käsitleta murdeea teemat esimeses kooliastmes üldse. Neljanda klassi inimeseõpetuse õpikus on vastav teema vaid paaril leheküljel. «Motiveeritud õpetajad vaatavad ise, mida nad räägivad ja lähtuvad ka laste küsimustest. Kuid kui õpetaja ise ei tunne end teema osas kindlalt, võibki murdeea teemade käsitlemine edasi lükkuda või antakse lastele kodus vaid lugeda. Ehk seetõttu ei mäletagi noored hiljem, et nad on koolis murdeea teemadel vestelnud,» rääkis Kiivit.