Perearst Karmen Joller: tatised lapsed võivad lasteaias käia

Lastaias puutub laps kokku paljude lastega. Foto: Panther Media / Scanpix / Graham Oliver

Igal sügistalvel tõstavad häält vihased lapsevanemad, kes ei suuda näha, kuidas nende laps lasteaias köhivate ja nohuste kaaslastega kokku puutub.

Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid (nn külmetushaigused) on paratamatus, millega puutub kokku iga inimene varem või hiljem, kirjutab perearst Karmen Joller oma sotsiaalmeedia kontol.

«Viirused, bakterid, seened ehk pisikud on meie igapäevaelu lahutamatu osa, millega immuunsüsteem peab hakkama saama juba esimestest eluminutitest,» selgitab perearst. Elu jooksul suheldakse paljude inimestega, kelle kaudu puututakse kokku üha uute ja uute pisikutega. Iga uue kokkupuute puhul loob immuunsüsteem spetsiifilised antikehad, mille abil organismi kaitsta, luuakse n-ö immuunmälu. Mida «rumalam» immuunsüsteem, seda kergemini organism haigestub, lisas Joller.

Perearsti sõnul loetakse väikelapseeas normaalseks haigestumise sageduseks 1 kord kuus 10 kuu jooksul aastas ja korraga kuni kolm nädalat. «Teisisõnu: normaalse immuunsüsteemiga 2-3-aastane laps on terve kahel suvekuul ja üks nädal kõikidel teistel kuudel,» ütles Joller. Ta lisas, et tavaliselt on sagedamini haige laps, kes on äsja hakanud lasteaias käima, st tema immuunsüsteem puutub äkki kokku väga paljude võõraste pisikutega. Sagedamini ongi haiged lapsed oma esimesel ja teisel lasteaia-aastal.

Viirusinfektsioonid on nakkavad juba enne sümptomite teket. Samuti on paljud infektsioonid nakkavad ka pikka aega pärast paranemist. «Sümptomite kestuse, ninast tuleva eritise ega millegi muu järgi ei ole võimalik öelda, kas infektsioon on nakkav,» lausus doktor. Väiksematel lastel on väiksemad kuulmekäigud, ninakäigud, bronhid - seetõttu on neil ka kergemad tekkima tüsistused, näiteks keskkõrvapõletik, kõripõletik ja bronhiit.

Nn külmetushaigustele muutub vastuvõtlikuks nõrgestatud organism: väsinud, näljane või muul moel ebamugavust tundev laps. Jolleri sõnul võib näiteks liiga külm või liiga kuum keskkond soodustada viirusinfektsioonide levikut. «Vähem tähtis ei ole ka emotsionaalne seisund - pikaajaline emotsionaalne stress ei võimalda immuunsüsteemil adekvaatselt reageerida,» lisas arst.

Doktor Joller soovitab jälgida, et:

• laps sööks mitmekülgselt (vähemalt viis looduslikku värvi igas toiduportsjonis, tervislik toiduvalik);
• laps saaks piisavalt magada (teda ei pea hommikuti jõuga voodist välja kiskuma, ta ärkab ise ja on rõõmsas tujus);
• lapse riietus oleks ilmastikuga sobiv);
• laps saaks piisavalt ja eakohaselt liikuda;
• laps õpiks oma emotsioonidega toime tulema, õpiks olema õnnelik.

Joller lisas, et lapse immuunsüsteemi «õpetab» ka vaktsineerimine. Kord aastas peaks kogu pere end ka gripi vastu vaktsineerima, et oma pere nooremaid liikmeid kaitsta. Väga oluline on ka lasteaia töötajate vaktsineerimine gripi vastu.

«Kui märkad hommikul, et laps on ebatavaliselt väsinud, on see piisav põhjus, et ta koju jätta või talle vähemalt lühike lasteaia- või koolipäev võimaldada,» ütles perearst.