Praktilised nõuanded: kuidas arvestavalt suhelda erivajadustega inimestega?

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed omavahel suhtlemas.
Inimesed omavahel suhtlemas. Foto: Panther Media / Scanpix / Wavebreakmedia ltd

Erivajadustega inimeste kaasamist tööellu takistab muudest põhjustest tihedamini kaaskolleegide teadmatus ja eelarvamus. Samuti kaldutakse ebamugavuse vältimiseks suhtlemist vältima, kui ei ole kogemust või praktilisi teadmisi. 

Erivajadustega inimesed annavad omast kogemusest Eesti inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades.

«Erivajadustega inimeste kaasamisel tööellu on mitmeid takistusi, kuid tihti on need emotsionaalset laadi, seotud pigem kaaskolleegide teadmatuse ja eelarvamustega. Vaja on lihtsalt praktilisi teadmisi ja julgust teise inimesega rääkida,» ütles sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas.

Disainerina töötava ja igapäevaselt ratastooli kasutava Daniel Kotsjuba sõnul pole palju vaja, et suhelda edukalt inimesega, kes toimetab tavapärasest erineval moel. «Kui me täpselt ei tea, kuidas esimene samm teha, siis kaldume üldse mitte suhtlema, et ebamugav ei oleks. Seepärast julgustamegi, et ära põe küsida või midagi valesti öelda. Küsimusest, kuidas saan aidata, saab juba ilusti edasi minna,» lausus Kotsjuba.

Kolm peamist nõuannet, kuidas asjatuid arusaamatusi vältida ja edukalt inimestega suhelda arvestades nende erivajadust:

1. Küsi alati, kas ja kuidas saad aidata. Kui tegemist on inimesega, kel on kuulmis- või kõnepuue, siis kirjuta oma küsimus paberile või mobiili sõnumiaknasse.

2. Kui abistad, siis ära tee seda ootamatult, sest see võib ehmatada või osutuda mittevajalikuks, aga ka ohtlikuks.

3. Abipakkumisega ei tasu liialdada, sest tegelikult saavad erivajadustega inimesed tihtipeale ise väga edukalt hakkama ja ei vajagi abi. 

Veel oleks hea teada näiteks seda, et kuulmisaparaadiga inimene vajab koosolekul ükshaaval rääkimise reeglit, sest aparaat ei erista erinevaid helisid; suhtlema peaks alati otse, mitte läbi erivajadusega inimese saatja, seda isegi siis, kui suhtluspartneriks on inimene, kes sind ei kuule või näe.

Nõuanded jagati teavituskampaaniaga «Ära põe», mille loovidee töötas välja reklaamiagentuuri laiendatud meeskond, kuhu kaasati eksperdid, kel lisaks professionaalsetele oskustele on isiklik kogemus, kuidas hakkama saada vähenenud liikumis-, nägemis- või kuulmisvõimega.

Laiendatud meeskonda kuuluvad graafiline disainer Daniel Kotsjuba, keda Eesti Disainikeskus tunnustas 2015. aastal kuu disaineri tiitliga ja kes igapäevaelus kasutab ratastooli; tekstikirjutaja ehk copywriter Jakob Rosin, kes on Raadio 2 saatejuht ja tehnikaportaali Geenius.ee ajakirjanik ja kes kaotas kümne aasta eest nägemise; ning fotograafiaga tegelev Tiiu Hermat, kes on vaegkuulja. 

Vaata videost lugu, kuidas erivajadus ei pruugi alati nähtav olla. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles