Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Neli asja, mida psühholoogid iga päev teevad, et õnnelikud olla

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Suhtelmine oma lähedastega on üks asjadest, mida psühholoogid õnneks soovitavad.
Suhtelmine oma lähedastega on üks asjadest, mida psühholoogid õnneks soovitavad. Illustratsioon: LightField Studios / Panthermedia / Scanpix

Vaimset tervist hoiavad vormis igapäevased harjumused, mis pakuvad naudingut ja teevad õnnelikuks. Psühholoogid annavad nõu, millised need võiks olla. 

Kuigi kõik leiavad rahu ja õnne erinevatest kohtadest, on kõige alus leida need tervislikud harjumused, mis sulle rõõmu pakkuvad ja neile igas päevas koht leida. Kolm vaimse tervise eksperti avaldavad väljaandele Health oma nipid, kuidas isegi stressi ajal rahulikuks jääda. 

1. Märka praegust hetke

Kuigi see soovitus võib mõttesse tuua jooga ja vaikse meditatsiooni, kuid hetkes olemist saab harjutada ka tehes muid tüüpi harjutusi. Näiteks psühhoanalüütiku Jason Wheeleri jaoks on see ujumine, sest korduvad liigutused annavad mõjuvad talle mediteerivalt.

«Selleks, et hästi ujuda pean keskenduma ainult sellele, mida teen. Elan tõmme korraga,» seletas ta. Lisaks sellele on ujumine suurepärane madala koormusega treening. «Kui lõpetan, ei tunne ma lihasvalu, kuid olen energiline ja värske,» ütles Wheeler.

2. Tee märkmeid

Uuringud näitavad, et tänulikkuse väljendamine võib viia parema une ja madalama depressiooniriskini. «Kui tunnen end kurva või ärevana, teen nimekirja asjadest, mille eest ma tänulik olen. See aitab ümberhäälestuda ja hoiab mind pingelistele ja negatiivsetele asjadele keskendumast,» ütles terapeut Kasi Howard.

3. Higista mured välja

Veel üks tõestatud õnnelikkuse alus – kardiotreening. «Jooksmine hoiab mind mõistuse juures. See ei ole ainult stressimaandaja, vaid ka koht, kust ammutan ideid,» ütles Howard.

Sellel on ka teaduslik põhjus. Treening põhjustab adrenaliinisööstu kogu kehas, millele järgneb tujutõstvate endorfiinide vabanemine. Isegi võrdlemisi väikeses koguses treenimine võib anda tulemusi. Connecticuti ülikoolis tehtud hiljutises uuringus selgus, et kerge füüsiline aktiivsus seostus suurema emotsionaalse kasuga kui mõõdukas ja kõrge intensiivsusega trenn.

4. Suhtle

«Veedan iga päev natuke aega oma abikaasaga, rääkides meist. See hoiab meie suhet tugevana ja teeb mind õnnelikuks,» ütles kirjanik ja psühholoog Gail Saltz.

Suhtlemine on kõigi suhete, eriti romantiliste, alus. 2015. aastal tehti uuring vastabiellunud paaridega. Uurijad leidsid, et need naised, kellele tundus, et nende abikaasad surusid pidevalt oma emotsioone alla, tajusid ka, et nende abielu kvaliteet oli madal.    

Tagasi üles