Spetsialist selgitab: millised ohud kaasnevad isevalmistatud e-sigarettidega

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-sigarettide kasutamine on tehtud nii meeldivaks ja põnevaks, et ununevad sellega kaasnevad ohud.
E-sigarettide kasutamine on tehtud nii meeldivaks ja põnevaks, et ununevad sellega kaasnevad ohud. Illustratsioon: Volodymyr Melnyk/PhanterMedia/Scanpix

E-sigarett on äri ja tuleb välja, et ka juba käsitöö. Isevalmistatud e-piibud ja nendes kasutavad vedelikud on aga kaheldava väärtusega, sest valmistajatel napib tihti nii teadmistest kui ka usaldusväärsetest allikatest. 

«E-sigareti maailmas on hakatud müüma konkreetsete «valmisvedelike» asemel ka e-sigareti vedelike komponente, seda eelkõige seadustest möödahiilimseks: müügil on nikotiiniboostereid,» rääkis Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna spetsialist Minni Saapar. Nikotiinibooster on 10 milliliitrine e-sigareti täitevedeliku pudel, mille nikotiinisisaldus on seadusega lubatud maksimum ehk 20 milligrammi. Selle otstarve on olemasolevat vedelikku kangemaks teha.

Maitsestajad ehk «siirupid» ja maitseboosterid, näiteks magusad puuviljad, koolajoogid ning erinevad baasvedelikud, millele võib olla juba nikotiini lisatud või mitte. «Ise kokku segatud vedelike peamine oht on see, et tarbija ei saa kuidagi kindel olla, mida ta tegelikult ostab ja kas kokkusegaja on ka ise teadnud, mida ta teeb,» ütles Saapar. Nikotiin on närvimürk ja segatud vedelike kasutamisel on reaalne üleannustamise oht, rääkis ta.

Kui rääkida isevalmistatud (DIY) e-sigarettidest ehk seadmetest, siis see hakkab see Saapar sõnul juba meenutama hobi, nagu mudelautode kokkupanemine. Müüakse traate, vatte, valmis aurustuselemente, akusid ja kõike muud. «Sõltuvalt kokkupanija näpuosavusest ja füüsikateadmistest on siin juba erinevaid ohte hulgim, alustades vedeliku «ülekärsatamisest» ja lõpetades näos plahvatava seadmega,» nentis naine. Isevalmistatud seadmete juures on ohtlik veel see, et need pannakse tihti kokku internetist leitud juhendite või videote põhjal. «Kõik juhendi tegijad ei pruugi ka ise asja tunda või võivad olla suisa pahatahtlikud,» arvas Saapar.

Seda, et e-sigaret on kuidagi ohutum kui tavasigaret ta öelda ei saa, sest e-sigareti tarvitamise täpsed ja pikaajalised riskid ei ole veel teada. «Pole isegi veel inimesi, kes oleks seda mitukümmend aastat kasutanud. Kindlasti ei ole e-sigareti tarvitamine «ohutu veeauruga nikotiin» nagu seda turundatakse,» arvas spetsialist. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles